Sujuvad 4. Järsud (hulgipaljunemine) 5. Korrapärased 6. Tsüklilised Tsüklilised arvukus aastad Hüpotees populatsiooni tiheduse suurenemine mõjutab organismide sisesekretsiooni süsteeme Kiskja saakloom arvukus Hüpotees lained on põhjustatud ajalisest nihkest aeg kiskja/saaklooma populatsiooni tiheduse suurenemise vahel Populatsiooni kasvumudelid Eksponentsiaalne kasv · Limiteerimatu kasv · Matemaatiline mudel, mis eeldab, et populatsioonil ei ole vanuselist struktuuri ja ta ei interakteeru teiste populatsioonidega · Mida suuremaks populatsioon saab, seda kiiremini ta kasvab Populatsiooni kasvumudelid Logistiline kasv · Populatsiooni kasv ajas · Kui populatsioon kasvab, hakkavad ressursid populatsiooni kasvu limiteerima, kasvukiirus väheneb, sündimus ületab suremust järjest vähem, kuni lõpuks
Preproduktiivne naistel enne puberteedi oiiga. Postproduktiivne iga, naistel pole võimalik enam järglasi saada, meestel on. Sooline struktuur iseloomustab, millises vahekorras on populatsioonis emased ja isased isendid. Olulisem on emaste arv pupulatsioonis, sest see on seotud sündimusega. Iive arvukuse muutmine ajaühiku Kui populatsiooni joon jääbki K peale pidama(keskkonnakandevõime), siis saab öelda, et on stabiliseerunud populatsioon Hulgipaljunemine Limiteerimatu mida suuremaks saab populatsioon, seda kiiremini ta kasvab. Seda looduses ei kasvab. Konkurents, kiskjad parasiidid ressurss saab otsa. Logistiline jõuab keskkonnakandevõimeni ja peaks sinna psima jääma Areaal ehk leviala geograafilised(ruumilise) piirid, milles mingi liigi poluplatsioonid elavad. Organismide leviku määravad ära ressursside jaotus ja liigisisesed suhted Maismaa- ja veekogude ökosüsteemid Suur skaala : kliima mustrid
Lokaalpopulatsioon – liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires (kuusetukk metsas) Populatsiooni iseloomustavad tegurid Populatsiooni arvukus ja tihedus Sündivus Suremus Sisse- ja väljaränne Levikutüüp Ealine struktuur Sooline struktuur Populatsiooni kasv Populatsiooni kasvu tüübid ja keskkonna kandevõime Populatsiooni kasvu tüübid: Eksponentsiaalne kasv – limiteerimatu kasv, mida suuremaks populatsioon saab, seda kiiremini ta kasvab Logistiline kasv – populatsiooni kasv ajas. Kui populatsioon kasvab, hakkavad ressursid populatsiooni kasvu limiteerima, kasvukiirus väheneb, sündimus ületab suremust järjest vähem, kuni lõpuks saavad nad võrdseks. Keskkonna kandevõime e keskkonnamahutavus – populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad
sigmoidaalne või S-kujuline. Keskkonnamahutavus e kandevõime - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad. Konstrueerime uue mudeli, lisades teguri, mis arvestab kui lähedal on populatsioon oma kandevõimele (K), st maksimaalne populatsiooni suurus, mis on võimalik antud kättesaadava ressursihulga juures. Logistiline võrrand eeldab, et kasv on limiteerimatu, aga võtab arvesse ka tegurit, mis võrdleb populatsiooni tegelikku suurust kandevõimega: Verhulsti võrrand: ∆N/∆t = rN(K-N/K) Kui populatsioon kasvab ja ressursid hakkavad rohkem limiteerima, siis realiseerunud kasvukiirus väheneb. Teisisõnu sündimus ületab suremust järjest vähem, kuni nad saavad võrdseks. Logistilise mudeli üks ennustus kehtib universaalselt – ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult.