kaitses. Peensoole neuraalne regulatsioon. Parasümpatriline närvisüsteem mõjutab seedimist stimuleerides seedetrakti peristaltikat ja sekretoorset aktiivsust. Sümpaatilise innervatsiooni saab seedetrakt seljaaju rinna- ja nimmeosast. Sümpaatilise närvisüsteemi mõjul soole toonus langeb, peristaltika pidurdub, seedenõrede hulk väheneb, ensüümide suhteline sisaldus tõuseb. Peensool läheb üle jämesooleks. Jämesooles ei ole soolehatte, küll aga limarikast dekreeti tootvad soolenäärmed. Rooja kuivkaalust umbes neljandiku moodustavad elus ja surnud bakterid. Anaeroobsed ja ka mõningad teised bakterid hukkuvad pärast organismist väljutamist kiiresti. Mõned liigid, nagu E. coli, suudavad mõnda aega pinnases ja vees elada; nende esinemist looduslikes vetes peetakse märgiks, et vesi on saastunud roojaga. Jämesoole epiteel poolt toodetud lima, antimikroobsed peptiidid ja IgA-d hoiavad
kaitses. Peensoole neuraalne regulatsioon. Parasümpatriline närvisüsteem mõjutab seedimist stimuleerides seedetrakti peristaltikat ja sekretoorset aktiivsust. Sümpaatilise innervatsiooni saab seedetrakt seljaaju rinna- ja nimmeosast. Sümpaatilise närvisüsteemi mõjul soole toonus langeb, peristaltika pidurdub, seedenõrede hulk väheneb, ensüümide suhteline sisaldus tõuseb. Peensool läheb üle jämesooleks. Jämesooles ei ole soolehatte, küll aga limarikast dekreeti tootvad soolenäärmed. Rooja kuivkaalust umbes neljandiku moodustavad elus ja surnud bakterid. Anaeroobsed ja ka mõningad teised bakterid hukkuvad pärast organismist väljutamist kiiresti. Mõned liigid, nagu E. coli, suudavad mõnda aega pinnases ja vees elada; nende esinemist looduslikes vetes peetakse märgiks, et vesi on saastunud roojaga. Jämesoole epiteel poolt toodetud lima, antimikroobsed peptiidid ja IgA-d hoiavad
Peensoole neuraalne regulatsioon Parasümpaatiline närvisüsteem mõjutab seedimist stimuleerides seedetrakti peristaltikat ja sekretoorset aktiivsust. Sümpaatilise innervatsiooni saab seedetrakt seljaaju rinna- ja nimmeosast. Sümpaatilise närvisüsteemi mõjul soole toonus langeb, peristaltika pidurdub, seedenõrede hulk väheneb, ensüümide suhteline sisaldus tõuseb. Jämesool Jämesooles ei ole soolehatte, küll aga limarikast dekreeti tootvad soolenäärmed. Rooja kuivkaalust umbes neljandiku moodustavad elus ja surnud bakterid. Anaeroobsed ja ka mõningad teised bakterid hukkuvad pärast organismist väljutamist kiiresti. Mõnes liigid, nagu Escherichia coli, suudavad mõnda aega pinnases ja vees elada; nende esinemist looduslikes vetes peetakse märgiks, et vesi on saastunud roojaga. Organism on kohanenud kooseluks tavaliste soolebakteritega. Need suudavad taksitada ka pahaloomuliste mikroobide levikut
annaabi.ee 
