heterotroofseid; () parasiitsed Eelistavad: () turbulentset keskkonda; (x) kihistunud veesammast Raku põhitunnus mis eristab neid teistest vetikarühmadest: (x) rist- ja pikivao esinemine; (x) kahe viburi esinemine; () tugeva rakuseina olemasolu; () silmtäpi olemasolu; (x) tselluloosist rakusein Pantser, kui see esineb koosneb: () räniplaatidest; () ränikapslist; () ränisoomustest; (x) tselluloosist plaatidest; () kitiinkestast; () kondenseerunud limakihist; () sporopolleniinist; () pelliikulast Euglenophyta e eugleniidid e silmviburlased Eluvorm, enamasti: (x) monaadid; () kokkoidid; () harunemata niitjad; () hulkraksed; () koloonialised; () amöbioidsed Klorofüll: (x) a; (x) b; () c; () d Levik, enamasti: (x) magevees; () meres; () ookeani keskosades; (x) orgaanikaga reostunud veekogudes; () mullas; () jääl ja lumel Plasmamembraani all olev pelliikula koosneb: () heksagonaalsetest tselluloosist plaatidest; (x)
..150 korda. · Haistmisrakud on neuraalset päritolu bipolaarsed meelerakud, mille tsentraalne osa läheb üle neuriidiks. · See põimub teiste samalaadsetega 15...20 haistmisnärviks. · Haistmis närvid sisenevad sõelluumulkude kaudu koljuõõnde ja lõpevad haistmissibulas · Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva. · Lõhnaaine peab olema lenduv ja vees-lahustuv, see soodustab läbiminekut epiteeli katvast limakihist. · Lõhnaainete vastuvõtmine võib olla seotud sensori ehituse erinevustega. Sellisel juhul seotakse lõhnaaine spetsiifilise kuju ja suurusega just selle molekuli äratundmiskohta e rakupinna retseptoriga, mis põhjustab ioonkanalite avanemise ja sensoripotentsiaali tekke . · Haistmistaju intensiivsus sõltub nii aine keemilisest struktuurist kui ka tema kontsentratsioonist, lisaks sellele veel aine difusiooni kiirusest, sensori rakkude füsioloogilisest seisundist ja aine lahustuvusest.
neuriidid moodustavad kortikaalseid ja subkortikaalseid ühendusteid. Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi, hüpotalamusse ja suurajukoorde, mille kaudu tekib haistmistaju teadvuse tasemel. Haistmistee on erandlik: ta ei kulge läbi talamuse. Haistmistee lõpeb limbilise süsteemi eri kohtades. Lõhnaaine peab olema lenduv, vees- ja lipiidides lahustuv, see soodustab läbiminekut nii epiteeli katvast limakihist kui rakumembraanidest. Lõhnaained absorbeeritakse haistmisregiooni limaskesta, sealt difundeeruvad need haistmisraku karvakestesse. Lõhnaainete vastuvõtmine võib olla seotud sensori ehituse erinevustega. Sellisel juhul seotakse lõhnaaine spetsiifilise kuju ja suurusega just selle molekuli äratundmiskohta, see põhjustab Na+ või K+ kanali avanemise ja sensoripotentsiaali tekke. Kuid lõhnaained võivad sensorirakkudega reageerides moodustada ka
annaabi.ee 
