Kärbsed tunnevad maitset jalgadega Maod kasutavad keelt haistmiseks Huvitavat 1957 aastal kindlustas maailmakuulus toidukriitik Egon Ronay oma keele maitsmispungad 400 000 dollari väärtuses. Haistmiselund Inimese haistmiselundiks on nina. Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud (20 miljonit). on 7 põhilõhna Inimene suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna. Vananedes lõhnatundlikkus halveneb. Igal inimesel on talle omane lõhn Haistmine - on lenduvate ainete lahustumine limakihis Haistmine õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad ninaõõne limas puutuvad kokku haisterakkudega närviimpulss liigub peaajju lõhnad eristatakse. Raitlill on maailma suurima õiega lill, mis lõhnab raipe järgi. Kompimiselund Inimese kompimiselundiks on nahk. Milleks meile veel nahka vaja on? kaitseb vigastuste, UV-kiirguse, bakterite, veekaotuse ja külma eest sünteesib D-vitamiini ja melaniini eritab jääkaineid Naharetseptorid
Selle järgi õrn puudutus on kõrgsagedusliku vibratsiooni retseptorite rida ja tugevam puude madalsageduslike retseptorite poolt edasi antud. Haistmismeel- stiimuliks on lõhnained, mis satuvad siis ninaõõnde, selle ülemises osas olevatele lõhnaretseptoritele. Retseptortüüpe on üle 1000 erineva. Kõik need retseptorid on seotud haistmispäsmakestega haistesibulas, mis asub ajus. Seega, teekond impulsil on lühike, et teadvusse jõuda. Rakud asuvad epideelis, õhukeses limakihis. Väidetakse, et mustriteooria. 2. Kirjelda valu tekkemehhanismi. Kas valutunnet nt nõelatorkest on võimalik ise vähendada, kuidas? Tänu millisele mehhanismile? Naha vigastamisel (nt.sisselõikamisel terava esemega) võtavad valusignaali vastu naha sees olevad notsiretseptorid. Notsiretseptoritena eristatakse aeglast valu edastavad vabasi närvilõpmed ehk C-kiude ja kiiret valu edastavaid närvilõpmeid ehk A kiude
reageerimisel teatavate keemiliste ühendite molekulide juuresolekule. Haistmisretseptorid tegutsevad eksteroretseptoritena, mille reageeringud molekulidele annavad tähtsat, nende meelte juurde kuuluvates spetsiifilistes ajuareaalides töödeldavat informatsiooni välisärritite kohta ja vallandavad aistinguid. Haistmisrakud on bipolaarsed meelerakud, millest väljuvad 2 jätket dendriit ja akson. Haistmisepiteeli katvas limakihis asuvad aktiivseteks liigutusteks võimelised karvakesed. Hingamisõhuga kaasa toodud lõhnamolekulid satuvad karvakeste membraanile, kus ilmselt toimub interaktsioon molekuli ja vastuvõtva retseptori vahel. Haistmisepiteeli kuivamise eest kaitsev limakiht uueneb pidevalt. Lõhnaainete juurdetoomine toimub läbi sõõrmete perioodiliselt, sissehingamisega. Nuhutades võime suurendada haistmisala kaudu kulgevat õhuvoolu. Vähemal määral jõuavad
annaabi.ee 
