Bronhide läbimõõtu kontrollib närvisüsteem. Hingamisteede ülesanded: 1. atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel 2. "alveolaarõhu" äraviimine väljahingamisel 3. sissehingatava õhu puhastamine toimub praktiliselt juba ninaõõnes, kus väikesed osakesed ja tolm nina limaskestale püütakse. Seetõttu on pideva suuhingamise korral vastuvõtlikkus hingamiselundite haigustele suurenenud. Teised osakesed kinnituvad õhku juhtivate hingamisteede limakihile. Lima transporditakse hingamisepiteeli ripsmete pidevate rütmiliste liigutustega kõri suunas ja neelatakse lõpuks alla. Kui epiteeli ripsmed on kahjustunud, viib see lima kogunemisele ja hingamistakistuse suurenemisele. Suuremad hingamisteedesse sattunud võõrkehad ja limakogumid vallandavad trahhea ja suurte bronhide limaskesta ärrituse tõttu köha. See on reflektoorne A.Vahtramäe 2011 3
2. Gaaside transport Hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse 3. Sisemine e. koehingamine Gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel (difusioon), ning rakusisene hingamine 4. Hingamises osalevad lihased Roietevahelised lihased ja diafragma 5. Hingamisteede ülesanded 1) Atmosfäärõhu juurde toomine sissehingamisel 2) Alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel 3) Sissehingatava õhu puhastamine Osakesed kinnituvad hingamisteede limakihile. Lima transporditakse hingamisepiteeli ripsmete pidevate rütmiliste liigutustega kõri suunas ja neelatakse lõpuks alla 4) Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine 6. Välise hingamise näitajad Hingamissagedus Hingamisliigutuste arv minutis Hingamismaht Ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk Insp. reservmaht Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata Eksp
Lõplik diagnoos pannakse kopsubiopsia põhjal. Asbestoosi efektiivne ravi puudub. [3] 1.5.5. Mesotelioom Mesotelioom on harvaesinev kopsukelme- või kõhukelmekasvaja, mille tekke põhjuseks on peaaegu alati kokkupuude asbestiga. Sagedasem on mesotelioomi teke pleural, kõhukelme mesotelioom (peritoneaalmesotelioom) esineb üliharva. Sissehingatud asbestikiud võivad sattuda seedesüsteemi kahel viisil: 1) trahhea ja bronhide limakihile sattunult köhatatakse need kurku ja neelatakse alla, 2) kopsukoest liiguvad kiud lümfisüsteemi kaudu kõhukelmele. Organismi sattunud asbestikiud põhjustavad ümbritsevas koes põletiku ning organismi kaitsemehhanismid püüavad asbestikiude lammutada, mille tulemusena rakkude 9 omadused muutuvad. Haigus areneb aeglaselt, periood asbestiga kokkupuutest kliiniliselt
mikroobide paljunemist takistav toime. Pisaratel on mikroobe uhtev toime. c. Hingamiselundid ninas karvakesed ja limaskest peavad kinni enamiku mikroobide kogumikke. Nina ja kõri residentmikrofloorasse kuuluvad stafülokokid ja streptokokid, seened. Trahheas, bronhides ja bronhioolides on harva mikroobe. Kui mikroobid siiski jõuavad trahheasse, asub tööle mukotsiliaarne süsteem. Mikroobid kinnituvad hingamisteid katvale limakihile ning lima transporditakse pidevalt hingamisepiteeli ripsmete rütmiliste liigutustega epiglotise suunas ning neelatakse lõpuks alla ja maos surmab enamiku neist soolhape. Kopsualveoolid on steriilsed. Transiitmikrofloora sõltub sissehingatava õhu koostisest. d. Seedetrakt süljes leiduval lüsosüümil on mikroobide paljunemist takistav toime. Suuõõnes ja ninaneelus on rikkalik normaalne mikrofloora, mis oma antagonistliku
annaabi.ee 
