Alan Macfarlane „Kirjad Lilyle maailmaasjadest“ Johanna-Liisa Mölder Määratle teose eesmärk ja juhtmõte. Too välja, kuidas teemat käsitletakse. Alan Donald James Macfarlane on Indias sündinud, kuid Briti päritolu mees, kes on ühteaegu nii antropoloog kui ka ajaloolane. Raamat „Kirjad Lilyle“ on Macfarlane poolt kirjutatud epistolaarne romaan oma lapselapse Lily Bee'le. Teoses püüab Macfarlane läbi enese elus kogetud ning õpitud tarkuste seletada lapselapsele suuri küsimusi, peamised mis Macfarlane ise välja toob on järgmised: „Esimene: millised on inimesed tegelikult? On nad põhimõtteliselt vägivaldsed või sõbralikud, isekad või ühiskondlikud, loovad või igavad? Ning teine: kust on pärit ning milline on loomu poolest see maailm, kus me elame
Ma ei olnud teda varem näinud ja ma ei tea ka, et Isabellal oleks Heleni nimeline sõbranna. Isabella oli mulle nagu oma tütar, ta rääkis mulle alati kõigest." Detektiiv mõtles ning käskis teenijal edasi rääkida. ,,Peale seda läksin ma poodi sisseoste tegema ja tagasi tulles enam Isabellat polnud kodus. Laual oli vaid kiri, et läksin paariks tunniks välja. Kui hommikuks Isabellat kodus polnud, hakkasin ma muretsema ning helistasin tema parimale sõbranna Lilyle, kes väitis, et temagi polnud teda mitu päeva näinud," seletas teenija murelikult. Järgmisel päeval leidis jahimees lehtede alt Isabella laiba. Tal oli kuul peas ja püstol peos. See paistis nagu oleks olnud enesetapp, aga Thomase sisetunne rääkis midagi muud. Laibalt leiti mõned pruunid juuksekarvad ning purunenud kaelakee. Thomas küsitles Helenit kui ka Lilyt, aga midagi kahtlast ta alguses ei märganud. Kui Thomas oli Helenit tema kodus
Ramsay ilu on silmnähtav, seda märkavad kõik tegelased, nagu Lily Briscoe ültes tema kohta naine kes kandis oma ilutõrvikut kõikjal kaasas. Külastas tihti abivajaid ja leski naisi ,et neid aidata, nimetades end sotsiaalset ebavõrdsust analüüsivaks uurijaks. Ühtesulamis ja liitmise ülesanne lasus tema korraldatud õhtusöök sai alles hoo sisse, kui mrs. Ramsay alustas mõne teema arutamisega, tema oli see, kes pani Pauli ja Minta paari , ning soovis sama Lilyle ja mr. Banksile. Mõjus kõigile seltsiva ja hooliva inimesega, sest tema seltsis oli hea olla Charles Tansley ja Lily Briscoe, kes muidu läbi ei saanud, veetsid kolmekesti ranas lõbusalt aega. Lily on hästi romaanis tema kohta öelnud teda pööras inimsoo poole, et teha selle südamesse pesa. Mr. Ramsay mrs. Ramsay abikaasa ja filosoof, kirjanik, kuuekümnendates mees. Vastandiks ema
murule, nagu oleks teinud siis, kui tulija olnuks mr. Tansley, Paul Rayley, Minta Doyle või tegelikult ükskõik kes teine, vaid jättis selle molbertile. William Bankes seisatas ta kõrval. Nad mõlemad olid alevis korteris, ja nõnda, kord tulles, kord minnes, ukseesisel hüvasti jättes, olid nad vahetanud mõne sõna õhtusöögist, lastest, ühest ja teisest, mis tegi neist liitlased, nii et kui mees nüüd Lily kõrval hindavalt seisma jäi (ta oli küllalt vana, et olla Lilyle isaks, botaanik, lesk, seebi järele lõhnav, piinlikult puhas ja hoolitsetud), jäi ka Lily paigale. Mr. Bankes lihtsalt seisis seal. Lily kingad on suurepärased, märkas ta. Lubavad varvastel end vabalt tunda. Ta poleks suutnud end väljendada. Nõnda pani ta pintslid praegu korralikult üksteise kõrvale kasti ja sõnas William Bankesile: “Nii järsku läheb külmaks. Tundub, et päike annab vähem sooja,” ja vaatas seda öeldes ümberringi,
annaabi.ee 
