tööriistade vormis, kus materjalina on kasutuses villa, puitu, savi, kivi jne. Helmi Üprus on kirjutanud: Tugeva säilitamise tendentsi kõrval ei ole rahvakunst oma arengu pikkade sajandite kestel seisnud mingis isoleerituses....Rahvakunstil on olnud pidevalt vahendajaid ning kokkupuuteid teiste sotsiaalsete kihtide, naaberkultuuride, kunstistiilide üldise arengukäiguga (Üprus 1969). Näiteks Eesti triibuseelikud on mõjutatud ampiirist. Põhja-Eesti lilltikandid on saanud mõjutusi baroki, rokokoo ja klassitsismi eri etappidest. Seal nähakse isegi katoliikliku Hispaania tikandikunsti sugemeid. Arvatakse ka, et Muhu pruuditanu kuju võis tulla piiskopi mitrast (Pütsep. 1991:11-12). Tänapäevane rahvakunst kannab nime poploor, mille alla kuuluvad mõisatatused, lauluparoodiad, anekdoodid, killud, grafiti jne. Erinevalt vanemast rahvakunstist on poploor kirjalik. Sigrid Saarlep on kirjutanud:
saab Paide Koduloomuuseumis, mis on asutatud 1905. a. Praegustes ruumides on muuseum alates 1954. a. Vanim ehitusmälestis Paides on ordulinnus, mille varemed Paide Vallimäel on riikliku kaitse all. Kasutatud materjal: http://www.eestigiid.ee/?CatID=57 8 Minu kodukoha rahvarõivad Järvamaa kuulub rahvarõivaste poolest koos Harju- ja Virumaaga üsna ühtsesse Põhja - Eesti rühma. Järvamaa lilltikandid on sageli ühevärvilised: valged, sinised, mustad (tumepruunid), on ka mitmevärvilisi. Vanemal ajal oli mitmel pool Eestis kasutusel linukanimeline peakate, mille saba oli kaetud suureõielise lillkirjaga, seelikud olid ühevärvilised, enamasti mustad. Mõnede alläärt kaunistas uhke lai helmetikand, teisi paelad ja karrad. Kohati kanti neid uuemate pikitriibuliste kõrval veel XIX sajandi keskelgi. Järvamaa pikk-kuued olid olnud mustad. Meeste vatt ja
kujundamine pärimuskultuuride toetamiseks). • Kallinenud ravimid elavdasid pärilikku rahva meditsiini. Pidev õpe- vajadus sotsiaalse järelaitamise tundide järgi, uute oskuste ja teadmiste arendamine tingis täiskasvanute rahvakoolide tekke ka arvuti, keelte toimetuleku kursused. Oma algatuslik haridustegevus kohalikes õpiringides/õpitubades. Vaba hariduse valdkonnaks sai ka pärimuskultuuri süvendatud tundma õppimine. ( Puidu käsitöö koolitused, lilltikandid, keraamika õpitoad, looduslikest materialidest värvide tegemine). • Viimase paari aasta jooskul on taas süvenenud Eestlaste huvi traditsioonilise pärimuskultuuri vastu, see on tingitud eelkõige kartusest kaotada oma identiteet, selles ümbritsevas multikultuursuses. • Kriitiliselt üle vaadata kodustatud kultuuri laenud, mõjutused, siis otsitakse tuge pärimuskultuuri alglätetest, et vanu unustatud traditsioone elustada.