keskosas 120 m, pindala 158 ha, maksimaalne sügavus 11 m, keskmine veepinna kõrgus üle merepinna 42,35 m. * Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. * Linnametsade all on 86,5 ha, mis paiknevad peamiselt Viljandi järve ümber. Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis on maitsekalt kujundatud. Seal kasvab haruldasi puu- ja põõsaliike ning hulgaliselt lillesorte. ILMAST VILJANDIS *S is e m a a klim a a tilis e d ting im us e d vä lje nd uva d e e lkõ ig e õ h uniis kus e s ja te m p e ra tuuris . *Aa s ta ke s km ine te m p e ra tuur o n 4 ,9 kra a d i. *Aa s ta ne ke s km ine s a d e m e te h ulk o n 6 8 0 m m . *Üle 8 p a llis e kiirus e g a tuuli o n a a s ta s 1 2 p ä e va . HUVIVÄÄRSUSED . *Vilja nd i le g e nd a a rs e linna p e a Aug us t Ma ra m a a ja
(peamiselt haljasalad ja pargid) hooldatakse regulaarselt . Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Viljandis on ka hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel. Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis on maitsekalt kujundatud. Seal kasvab haruldasi puu- ja põõsaliike ning hulgaliselt lillesorte. 2. Ajaloolised vaatamisväärsused Jaani kirik - Viljandi vanim kirik, mis ehitati ordulinnuse vahetusse lähedusse aastatel 1466-1472. Maakividest ja tellistest kolmelööviline kodakirik valmis kõigepealt frantsisklaste kloostri tarbeks. Tõenäoliselt oli enne kloostri rajamist samas paigas ka väiksem kirik või kabel. Viljandi mõis-Kuigi Viljandi mõis ja linn on enam-vähem üheealised, sai peahoone asupaigaks praegune koht alles 18. saj
ebaregulaarselt tekivad aneuploidsed gameedid. Viljakas pp. Viljakas tetraploid tekib, kui kahe diploidi hübridiseerimisele järgneb nende kromosoomide kahekordistumine e endoreduplikatsioon. Allopolupl tekivad lähedaste liikide hübridiseerimisel ja on enamasti viljakad. Autopolüpl saadakse sama liigi siseselt ja on harva viljakad. 24. Viljakate polüploidide saamine. Tooge näide. Nt aretatakse kultuurtaimi (nisu) ja lillesorte (krookused). Kaasaegne heksaploidne nisu on saadud erinevate metsikute eellasliikide järjestikusel hübridiseerimisel. Meioosis paarduvad ühelt eellaselt pärinevad homoloogilised kromosoomid omavahel ja teiselt pärinevad omavahel. Regulaarsel jaotumisel satub kõigisse sugurakkudesse võrdne arv kromosoome. Lisaks kromosoomide duplitseerumisele liikidevahelistes hübriidides võivad polüpl taimed areneda ka meristeemrakkude mitoosihäirete tagajärjel
Sealt levisid uued taimed ka eraaedadesse. Pool sajandit olid lilleaiad olnud hea maitsega vastuolus. Kui neid leiduski, siis olid nad müüride või puude taha peidetud, Koostanud: 142 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a et mitte silma riivata. Nüüd tuli nn lillepeenarde renessanss. Aretati massiliselt uusi lillesorte, muuhulgas roose, võõrasemasid, pelargoone... Kasvuhoonetehnika edenes ja kasvuhooned läksid moodi: seal sai kasvatada nii külmaõrnu eksootilisi taimi kui suvelilletaimi. Eriti moes olid üheaastased, dekoratiivsete lehtedega taimed. Neid kasutati keerulise kuju ja mustritega lillepeenardel (carpet-beddings). Selliseid peenraid kutsuti prantsuse ja hollandi tüüpi peenardeks. Inglise tüüpi peenrad olid püsililledest, mis istutati segamini nii, et peenral kogu aeg midagi õitseks
annaabi.ee 
