Elisabethikesele otsiti välja elamud, kuid üksgi nendest ei sobinud tema nõuetega. Lossi ümbruskond pidi olema vaikne, ümberringi mets ning tiigikesed ja mis kõige tähtsam tema toas pidi särama päike, et tal oleks igapäev hea tõusta, teha oma rõduaken lahti ja tunda rõõmu ilusast hommikust. Printsess kappas juba mitmendaid nädalaid mööda losse aga mõtetult. Nii tõi tema ema lagedale viimase varjandi, mis temale kõige paremini istus. Loss, kus on ilus veranda ning lillerikas aed, uksed aknad avatud iga päev. Kuna merineitsi oli pirtsakas ning ka see temale ei sobinud tuli tal ema tahtmist mööda siiski sinna kolida, sest üks väärikas õukond ei saa ju ometi mitu aastat ühes ja samas residentsis elada. Printsessil tuligi kolida teise lossi elama. Tema igapäeva elu oli päris igav võrreldes sellega, mis oleks võinud olla. Hommikul tõusis ta oma sulgpehmest voodist ning
Aastane abiellus ta Marie Elisabeth Sodleriga . Nende abielust sündis kaks tütart: Anette Adelheid (11. juuni 1834. -29. veebruar 1895.) ja Marie Ottilie (28. september 1836.- 17. oktoober 1851.) ning poeg Friedrich Alexis (23. september 1845.- 17. oktoober 1851.) Kreutzwald suri 13. august 1882. Ja ta maeti Tartu Jaani kalmistule. F. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi kogupindala on 5066 m² kuhu kuulub elumaja, hoovmaja, ait, tall, etnograafiline muinasjututuba, saun, kelder, lillerikas aed, ja lehtla. Kreutzwaldi sõna ja mõttemaailma elavana hoidmisel aitavad kaasa muinasjututunnid, luuleõhtud, raamatut tutvustused. Ka on võimalik külastajatel istuda ja lugeda mõnda Kreutzwaldi teost. (1. Aimi Hollo 2002.) (LISA 1 Foto 1) Kreutzwald oli isiksus, kes sednud kord sihi siis visalt pürgis selle poole, hoolimata ,,elu paratamatusest" ja ta saavutas oma sihi. Oma parima mehe ea 30.-74. eluaastani elas Kreutzwald Võrus
hetkeni, mil Vanaisa lasi loomadel kaevata jõe Kuninga auks, kes neid valitsema tuleb. Loos räägitakse ka sellest, kuidas mingi loom endale välimuse saab. Koit ja Hämarik "Koit ja Hämarik" on Friedrich Robert Faehlmanni loodud müütiline kunstmuistend, mis esmakordselt ilmus trükis 1840 ning on inspireerinud mitmeid kunstnikke ja luuletajaid. Lühike rõõmuaeg, laulu- ja lillerikas lühimate ööde aeg teeb heaks meie põhjamaa elanike karmi talve pikad kannatused. Sellel põhjamaa looduse piduajal, kus koit ja hämarik teineteisele kätt ulatavad, jutustas üks rauk enda ümber kogunenud lastelastele Koidu ja Hämariku armuloo... Loomine Loomine räägib sellest, kuidas Vanaisa ning tema abilised Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulane lõid maailma. Nad lõid taevavõlvi, maastiku ning kõik
annaabi.ee 
