kaasaegset vaikelumaalijate oskust luua piltidel sedavõrd tõetruuid kujutisi, et vaatajad pidasid •neid tõelisteks.hakkas laiemalt levima Natüürmort renessansiaegses Itaalias 14. sajandi alguses (Taddeo Gaddi). "Vaikelu mereelukatega" Puuviljad klaas kausis ja vaasid HANS MEMLING. VARARENESSANSS • Kuigi seda lillepilti peetakse iseseisvate lillepiltide kõige varasemaks säilinud näiteks, kaunistas see tegelikult ühe portree tagakülge.(neitsi Maarja) • Liiliad on neitsi Maarja puhtuse, iirised aga tema kannatuse sümboliks. • Neitsi Maarjat võis tähistada ka okasteta roos; okkaline roos aga on juba pikki aegu tähistanud armastust, millel seidub nii õnne kui valu. Hans Memling "Maarja lillekimp", u 14 JAN GOSSAERT. KÕRGRENESSANSS
· Need maalid tõid looduse, väikestesse klaustrofoobilistesse ja akendeta roomlaste tubadesse. KESKAEG · Keskajal ja renessansiajastul ei jõudnud vaikelu veel iseseisva maalizanrini. · Küll aga kaunistati keskaegsete käsikirjade vabu pindu lilledega ning mõnedes 15. sajandi kirikutes võib leida vaikelumotiividega maalinguid seinaorvades. HANS MEMLING. VARARENESSANSS · Seda lillepilti peetakse iseseisvate lillepiltide kõige varasemaks säilinud näiteks, kaunistas see tegelikult ühe portree tagakülge, mis omakorda kuulus tõenäoliselt neitsi Maarjat kujutava pühapildi juurde. · Liiliad on neitsi Maarja puhtuse, iirised aga tema kannatuse sümboliks; mõlemad lilled on sageli kujutatud ka Maarja kuulutamise steenidel. Sümboolset tähendust omavad ka mitmed teised lilled. · Neitsi Maarjat võis tähistada ka okasteta roos; okkaline
aastal P�ha Luuka gildi meistrina ning j�i kodulinna kuni oma surmani 1647. aastal. Kuigi Hulsdonckil oli viis �pilast, ei teata nende t�id, v�lja arvatud tema poja Gillise omi. Bosschaerti pere eeskujul maalis Jacob van Hulsdonck peamiselt puuviljadega nat��rmorte ning lilli v�i kombinatsioone neist kahest. Teada on ka m�ningad nat��rmordid kaetud laudade teemal. Autor kasutas erksaid v�rve talle iseloomuliku kuiva pintslit�mbega. Lillepiltide osas v�is Van Hulsdonck saada m�jutusi Osias Beertilt ja Jan Brueghelilt. Tema lille�ied on �ldjuhul maalitud teravate piirjoontega, samas kui lehtede kontuurid on tehtud k�llaltki paksu halliga. Kunstnik ei dateerinud oma teoseid pea kunagi. T�nap�eval leidub Jacob van Hulsdoncki t�id peaaegu k�igis maailma t�htsamates muuseumites, sealhulgas J. Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Museum Bredius, Haag, Holland.
annaabi.ee 
