Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lillepeenras" - 5 õppematerjali

Rüütliromaan
2
docx

Rüütliromaan

hoiatusega, järgminekord kui mind üritate karistada saate kerepeale." Valvurid muidugi pistsid sellepeale kohe jooksu. Aga Chuck ei jätnud jonni. Talle oli hakanud krahvipreili Milvi kangesti meeldima. Õhtuti isegi kirjutas temast luuletusi. Möödus umbes nädal, või poolteist nädalat. Milvi tuju oli endiselt morn. Selle nädalasees ta oli jõudnud palju asju oma majas ära lõhkuda. Aednik torises ühtelugu, et miks klaasikillud lillepeenras. Kuid Chuck ei jätnud jonni, ta otsustas, et peab võitma Milvi südame ning ta päästma paha tuju küüsist. Seega ta otsustas hakata õppima uusi imevigureid tegema. Näiteks õppis ta ära aatomite poolitamise käte abil ja nulliga jagamise. Õhtuti enne magamaminekut käis aga jooksmas, ning õppis ära valguse kiirusest kiiremini liikumise. Eriti hoolikalt ta harjutas pöördepealt jalaga löömist, kuna aimas, et järgminekord peab valvuritega kakluse maha pidama.

Kirjandus → Kirjandus
17 allalaadimist
Öösaar
4
doc

Öösaar

ilma taskulambita, kus miskit asus või milline see saar välja nägi. Öölaste silmad andsid piisavalt valgust selleks. Saarel oli mitmeid elamuid, kuid ükski ei sarnanenud inimeste majadele. Iga majakene asus eraldi suure trepiastme peal, välimuselt olid nad lapergused, viltuste uste ja akendega. Aedades kasvasid neil kõverikud ilma lehtede ja õiteta puukesed, mille küljes rippusid imelikud pikad ussi moodi vilkuvad loomakesed. Lillepeenras maja ees olid helkivate õitega lilled, mis seisid reas nagu tikud. Kui ma olin juba mõnda aega saarel ringi käinud, hakkas levima jutt minu saarel viibimisest. Öölased kes olid oma majades, tulid kõik välja mind uudistama, ka mina vaatasin üllatunud näoga neid ja nende elamisi. Ühes majakeses askeldas üks vanem öölane, kes tundus õpetavat lastele elutarkusi. Osa lapsi paistis mängivat mingit mängu ,mis nägi välja meie laste

Kirjandus → Kirjandus
1 allalaadimist
Suvelillede ülesanne
34
doc

Suvelillede ülesanne

Vihm ja tuul taimele olulist kahju ei tee. Taime edukaks kasvuks sobiv muld võiks olla küll toitaineterikas, kuid kerge ja vett hästiläbilaskev. Kasta regulaarselt, mitte lasta mullal (eriti hoolas olla amplis ja lilleanumates olevate taimedega) läbi kuivada. Väetada õitsvatele taimedele mõeldud väetisega umbes 2 korda kuus. Ta sobib kasvatamiseks nii amplis, mitmesugustes lilleanumates kui lillepeenras, kus teda võib kasutada pinnakattetaimena või peenarde ääristamiseks. Joonis 48. Tulipunane sigaretilill (http://www.hear.org/images/thumbnails75h/cuphea_ignea.jpg) Suutera (Sutera) -südajas suutera (S cordata sün. Bacopa 'Snowflake') Kasvab rammusal, niiskust hoidval pinnasel, poolvarjus või päikese käes. Kasutatakse eelkõge suurtes pottides ja amplites

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
99 allalaadimist
Hüatsin
20
doc

Hüatsin

Lisad 12 2 1.Sissejuhatus ja eessõna Eesti aedades on praeguseni kõige enam levinud sibullilledeks tulbid ja nartsissid, madalakasvulistest kevadekuulutajatest peamiselt hüatsindid, siniliiliad ja krookused, millest hüatsint on hinnatuim sibullill. Paljud inimesed nimetavad hüatsinti oma lemmiklilleks. Madam Pompadaur võrdles neid briljantidega lillepeenras ja Saksa aristokraatia silmis olid hüatsindid loodud otsekui kõige peenemast Hiina portselanist. Hüatsint kuulub mugulsibultaimede perekonda liilialiste (Liliaceae) sugukonda. Kirjanduses kajastatakse veel ebahüatsinti, kobarhüatsinti, mis on samuti liilialiste sugukonnast. Enamiku hüatsindisortide eellane on ida-hüatsint. Lille nimi ­ hüatsint - tähendab kreeka keeles vihmade lille, sest oma kodumaal puhkeb ta õide just soojade kevadvihmade saabudes. 2. Hüatsint

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
PÜSILILLED
150
pdf

PÜSILILLED

Raudrohi Achillea Raudrohi Achillea · Kõrgus 50-60 cm. · Õievärvus oleneb sordist. Õitseb juuni-august. · Tugevalt lõhistunud, hõbedased lehed. · Kerge kuiv aiamuld. · Sobib lõikelilleks ja kuivatamiseks. Roosa priimula Primula rosea · Kõrgus kuni 20 cm. · Õitseb aprillis, mais. Karmiinroosad õied. · Kasvukoht: poolvari, parasniiske kuni niiske, huumusrikas savikas, happeline muld. · Kasutamine: rühmadena, lillepeenras. Särav päevakübar Rudbeckia fulgida Särav päevakübar Rudbeckia fulgida · Kõrgus 35-40 cm. · Õitseb august kuni september. Kollased, musta südamikuga õied. · Sobib parasniiske tavaline aiamuld. Sarvkannike Viola cornuta Sarvkannike Viola cornuta · Kõrgus 15 cm. · Õitseb juuni kuni oktoober. Erinevad õievärvused. · Kerge parasniiske muld. · Pikaealine ja alati õitsev püsikkannike. Schmidti puju

Botaanika → Rohttaimed
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun