17.saj 18.saj I pool Sõna ,,barokk" on pärit portugali keelest (barocco ,,lopergune pärl"). Barokk kasvas välja renessansist, oli rohkem kokkuvõttev kui uunendav ajastu. Renessansiaegne harmoonilisus asendus rahutu liikumise, teatraalsuse, liialdusega kõkides kunstiliikides. Ehitati suurejoonelisi kirikuid ja losse, mis olid kaunistatud ornamentide, reljeefide, kujude ja sammastega. Rajati uhked pargid kunstipäraselt pügatud põõsaste ja lillepeenardest mustridega. Muusikas arenesid erinevad stiilid nii maade kui muusikaliikide kaupa. Heliloojad pidid oskama kirjutada erinevat muusikat (teatri-, kiriku-, kodumuusika jm). Uued jooned muusikas: · Heakõlalise renessanss-muusika asemel eelistati pingelist, kontrastset muusikat · Muusikas kajastati inimlikke tundeid · Tekkisid uued muusikaliigid: ooper, oratoorium, kantaat; hakkas arenema ansambli- ja orkestrimuusika
Veejoad pandi purskama ülespoole tasapinda või joastikuna ühendama laskuvaid tasandikke. Kasutati uusi tõekspidamisi: sümmeetriast, harmooniast, tasakaalust, proportsioonidest Renesanssaedade kõige olulisemad komponendid on: igihaljad taimed, kivi, vesi, pergolad, lehtlad, kivist terrassid, trepid, skulptuurid, paviljonid Säilinud ja kuulsamad Itaalia renesansspärlid on Villa Castello (1537), Villa d´Este (1559), Villa Lante (1568). Lillepeenardest koostati mustreid, mida kopeeriti erinevates aedades. Enamasti olid lillepeenrad nelinurksed ja põhinesid geomeetrilisel alajaotusel. Geomeetrilisi peenraid, mis tihti olid jaotatud ruutudeks, eraldasid üksteisest liiva-ja kruusateed. Peenraid ümbritsevad põikpuud ja madalad võred, mis olid tavalised keskaegsetes aedades, asendati renesanssiajastul madala hekiga (pukspuu) . Hekkide sisse istutati rosmariini, mürti ja lavendlit Pallazode ehitamine 12
tuleb parandada ja ilustada, allutada mõistuse loodud süsteemidele, tulemuseks korrapärane teedevõrk, tiigid purskkaevudega, terrassid ja trepid, mustrina kujundatud lillepeenrad ja madalad hekid, geomeetriliseks pügatud puud ja põõsad. Aiakujunduse abil suurendati hoone monumentaalsust ja mõjukust. Hoonest lähtub peaallee, mis läbib kogu parkki, koosnedes geomeetrilistest terrassidest, lillepeenardest, muruväljakutest jne. Omane range geomeetria, sümmeetria; ka puud ja põõsad pügati geomeetrilisteks kujunditeks. Samuti kasutatakse ka diagonaalseid nö päikesekiirte motiivi. Versailles'i lossis: Arhitektid Louis le Vau ja Jules Hardouis mansard.Corps-de-logis e. Kolmeosaline U kujuline põhiplaan, millest keskmine kõrgem ja külgmised madalamad, paviljonilaadsed. Fassaad tõstetud teisele korrusele, kõik aadlikud elasid lossikompleksis. Siseõu nelinurkne
annaabi.ee 
