aga paar päev; hiljem kaotab ta Võhandu jõe ligidal ometi elu; nõnda kui Alevipoeg järvest juues upub, kust tema raudkübar ja kolmekandiline mõõk veel praegu järve põhjast õnnelikule silmale aeg-ajalt paistavad. Seda kalli hinnaga ostetud võitu vaenlaste üle ei suuda Kalevipoeg kannatada, süda kipub tal lõhkema, "et e päeval püsipaika, ööl ei leidnud enam õnne". "Önne-aj õilmekesed" - ütleb ta Olevipojale - "lustipäeva lillekesed lahkusivad luhadelta enne suve sündimista. Noorel nurmel närtsind tammi, kevadella kuivand kaski seisan le: ki sõpradesta, vaeseks jäänud vendadesta; - lustipäevad lahkusivad, õnne-ajad õhtuella." Kolmest sugulasest ja sõbrast alles jäänud Olevipoja kätte annab ta riigi valitsemise, ta tahab edaspidi ilmast ja inimestest lahus elada. Koiva jõe kaldalleiab ta sobiva koha. Raudmehed läkitavad libeda keelega saadikud sinna, kes
positiivseid tegelasi, vaid pahad lapsed, näiteks ''Pambu-Peedu,'' ''Seene-Mikk.'' Hindrey piltvärsilugude erijooned – head ja halvad tegelased, inimeste ja loomade vahelised suhted, õpetamine hirmutamise abil, kristlik tonaalsus (halb saab karistatud), konarlik irdriimiga värss, negatiivselt kajastab täiskasvanute maailma (laiskus, ahnus, neegrid, mustlased). 20.sajandi alguse lastekirjandus Lasteluule: ''Talvel'' Reinhold Kamsen, ''Nõmme lillekesed'' E.L. Wöhrmann, Jaan Bergmann Tõsieluline proosa: ''Meie noored'' Jaan Lattik, sisaldab huumorit, laste siseelu, Jüri Parijõgi jätkab stiili. ''Minu esimesed triibulised'' Eduard Vilde, ''Kevade'' Oskar Luts. Muinasjutuline proosa – Ansomardi (Peäro August Pitka) jutustuskogud ''Jalgsemaa Kitse- eide muinasjutud,'' sisaldas kolme juttu, mis panid alguse tondijuttude traditsioonilie. Pitka hukkus 1915 Poolas sõjas. Teoreetilised vaated lastekirjandusele 1920
sõnad ise karbis. Et kaardid teise luuletusega segamini ei läheks, võivad need olla eri värvi papitükikestel. Mängu käik: Lastel tuleb laulusõnad õiges järjekorras ritta laduda ja öelda, millisest luuletusest/laulust see fraas pärit on. Kes rutem kokku saab, on võitja. Sõnakaartide komplekte võib laste vahel vahetada. VÕRDLEMIS- JA ARVUTAMISMÄNGUD ÕIGE VÕI VALE Eesmärgid: arendada reageerimiskiirust ja võrdlusoskust Vanus: 6-7 a Vahendid: kaks diivanit, lillekesed. Ruumi ühte otsa pannakse kõrvuti kaks diivanit. Ühele diivanile on kinnitatud punane lilleke (vale), teisele roheline lilleke (õige). Mängu käik: Lapsed jaotatakse kahte võistkonda. Õpetaja ütleb näiteks: "Elevant on suurem kui hiir." Lapsed otsustavad, millisele diivanile tuleb istuda. Iga laps, kes istub õigele kohale, saab selle eest värvilise lillekese. Mängu lõppedes loendatakse lillekesed kokku. Võidab see võistkond, kellel on rohkem lillekesi
sümboliseerima sügist, pikka iga, õpetatust ja rahuolu. Temas arvati peituvat igavese elu võti (Tresidder 2002: 93), (Bruce-Mitford 1997: 52). Piibeleht on Skandinaavia kevadejumalanna Ostara lill. Euroopas sümboliseerib piibeleht kevadet ja uut elu, siitkaudu ka Kristuse tulekuaega, adventi (Bruce-Mitford 1997: 53). Eestikeelsetel hauakirjadel lilled isikustatakse, pöördudes nende poole mõne palvega: ,,Kullerkupud, jaanililled ema haual õitsegu", ,,Lillekesed, kummardage siia künkale see on kõigist pühadustest püham paigake", ,,Lillekesed, kummardage siia künkale: selle peidus mulla põues puhkab emake". Lilled esinevad sõpradena, kes jäävad kalmistul rõõmustama ja lohutama surnut. Venekeelsetest epitaafidest õnnestus leida ainult üks lilledega seotud hauakiri, kus roosi tilgad vastandatakse inimese pisaratega: ,, , . , , , "49. 49 ,,Mu põskedel on pisarad, kui hommikukaste tilgad roosil. Maga rahulikult kallis poeg
annaabi.ee 
