Looduslikke ehitusmaterjale on Eestis piisavalt. Kasutatakse paasi(lubjakivi ja dolomiit), kruusa, liiva, savi ja graniiti.Viimast leidub Eestis rändrahnudena, kivikülvides või üksikute põllukividena. Looduskivisid kasutatakse vundamentides ja soklites, sise-ja välisseintes, katustel, põrandatel, treppidel, terrassidel, aiateedel, väli- ja sisekaminates, väli-ja sisebasseinides, aiapostidena, aiakujunduselemendina (lauad,pingid,grilled,lillekastid), vanade hoonete(kirikud,mõisad jm) restaureerimis-ja rekonstrueerimistöödel. Looduslike kivide värvitoonid varieeruvad sillerdavast helebeezist tumepruunini, helerohelisest roheliseni, helehallist mustani jne. Pinnatöötluse poolest on kivid kas looduslikud(lõhestatud) või lihvitud pinnaga. Lubjakivi Lubjakivi on enamasti ühtaegu nii keemilise kui ka orgaanilise tekkega mereline settekivim, mis koosneb suuremalt jaolt kaltsiidist, lisandiks veidi savi või kvartseri,
funktsionalismiga harjumine võttis seal aega. Teda peetakse modernistliku arhitektuuri üheks pioneeriks. Loosi esimene suurem töö oli 1899 valminud Café Museum. Aastatel 1909–1911 kerkis Viini kesklinna Looshaus, mille fassaadi täitis ta üleni ornamentidega. Viini elanikud ei olnud valmis modernistliku arhitektuurile linnas, kus oli palju vanu hooneid. Avalik surve sundis Looshausi ehitustöid 1910 katkestama. Kompromissilahendusena nõustus Loos panema akendele lillekastid. Kunstniku kavandatud elamuhooned olid tuntud karmide valgete fassaadide poolest. Tema tuntumad ehitised on Haus Steiner (1910) ja Haus Scheu (1912). 1922 kolis ta Prantsusmaale, kus sai avangardistidelt hea vastuvõtu osaliseks. Postimpressionism: Mida pidasid oluliseks kunstnikud, kes tõusid esile peale impressioniste? Olid mõjutatud impressionismist ning oli vajadus liikuda tundeküllasest objektiivsusest millegi märksa konstrueerituma ja tähendusrikkama poole.
Laeva katsesovhoosi keskus Laeva katsesovhoosi keskuse projekt koostati aastal 1977 arhitekt Toomas Reinu poolt ning realiseerus 1980. aastal. Keskusehoone asukoht on Tartu maakond, Laeva küla, Ankru tn 2. Hoonel on oma keskkonnas üsnagi domineeriv positsioon, sest asukoha reljeef laskub põhja ja loode suunas. Keskusehoone läheduses on eramaju ja tüüpprojektide järgi ehitatud kortermaju. Algselt kujundasid krunti ja lisasid efekti ka hoonele maja küljes olevad betoonist lillekastid, aga kuna hoone on hüljatud siis on need lagunenud ja krundil domineerib looduse jõud, maja ümbrus on võsastunud. Hoones toimus tegevus 80ndate algusest kuni kolhoosikorra lagunemiseni Laeva katsesovhoosi administratiivhoonena. Katsesovhoos rajati kuna sovhoos vajas ametiruume juhtkonnale ja spetsialistidele. Projektis nimetati hoonet katsejaamlabortooriumiks, et tagada kiirem rahastamine, kuna keskushoone ehitamine oleks tähendanud keerukamat bürokraatiat.
aastal arhitekt Toomas Reinu poolt. Laeva keskusehoone paikneb Laeva külas Ankru tänaval. Asukoha reljeef laskub põhja ja loode suunas, mistõttu on hoonel oma asukohas küllaltki domineeriv positsioon. Keskusehoone lähudeses on loodes eramajad ning kagus ja lõunas tüüpprojektide järgi ehitatud kortermajad. Hoone on tühi ja seetõttu on ka maja ümber võsastunud haljastus. Hoonest läände jääb parkmets. Krundi kujunduse osaks on algselt olnud betoonist lillekastid maja küljes , kuid enamus nendest on lagunenud. Laeva sovhoosi hoone, kui oli äsja valmis saanud. Tänapäeval Laeva sovhoosi hoone Hoone toimis alates 1980. aastast kuni kolhoosikorra lagunemiseni Laeva katsesovhoosi administratiivhoonena. Katsesovhoos rajati kuna sovhoos vajas ametiruume juhtkonnale ja spetsialistidele. Projektis nimetati hoonet katsejaamlabortooriumiks, et taga kiiremm rahastamine, kuna keskushoone ehitamine oleks tähendanud keerukamat bürokraatiat. Hoone
annaabi.ee 
