hooneid. Igas Rooma riigi linnas pidi olema foorum - kohtu- ja koosolekuväljak, mille ääres asus tavaliselt kohtuhoone-basiilika, mille eeskujul hakati hiljem kirikuid ehitama. Kõige uhkemad olid termid ehk avalikud saunad, mis ei olnud ainult pesemise, vaid ka mõnusad ajaveetmiskohad. Caracalla termid- Caracalla termid paiknesid 216 112- ruutmeetrisel alal , ainuüksi suplussaal mahutas 1500 inimest. Peale saunamõnude nautimise võis veel lilleaias või raamatukogus aega veeta, koosolekuid pidada. Caracalla termid olid ühed luksuslikumaid sellel ajal. Võidukate väejuhtide auks püstitati väravakujulisi ausambaid - triumfikaari, mis kaunistati lahinguteemaliste reljeefidega. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja seetõttu oli nii sõjaliselt kui ka majanduslikult oluline ehitada korralikud teed ja sillad. Selline hiigellinn vajas ka puhast vett , mis transporditi kohale mööda
asuvaid pingiridasid. Igat korrust kaunistavad kreeka arhitektuurist tuletatud dooria, joonia ja korintose poolsambad. Neljandat, ilma avadeta seina, katavad pilastrid. Colosseum Arhitektuur - termid Populaarsed meeste kokkusaamise kohad olid termid ehk avalikud saunad, mis ei olnud ainult pesemise, vaid ka mõnusad ajaveetmise kohad. Caracalla termid paiknesid 216 112- ruutmeetrisel alal. Peale saunamõnude nautimise võis veel lilleaias või raamatukogus aega veeta ja koosolekuid pidada. Caracalla termid olid ühed luksuslikumaid sellel ajal. Caracalla termid Arhitektuur - triumfikaar Triumfikaared ehk võidukaared püstitati kuulsate väejuhtide auks ja kaunistati lahinguteemaliste reljeefidega. Triumfikaar Arhitektuur - akveduktid Rooma kui hiigellinn vajas ka puhast vett , mis transporditi kohale mööda kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid ehk akvedukte. Vesi
kreeka pähkel, oliiv ja tsitrusepuud. Tema loomusega sobivad kokku veel palmid. Kanakeste kasvatajat Lõvist pole. Talle on märksa enam meeltmööda suured murdjad mõistagi tiigrid ja lõvid. Tule märgi esindajana sütitavad Lõvi päikesevärvid, kuld ja elevandiluu. Tema vererühmaga klapivad sellised paigad nagu Rumeenia, Sitsiilia, Tsehhi, Lõuna-Iraak, Liibanon, Lõuna-Prantsusmaa ja Itaalia. Neitsi kasvatagu eredaid väikesi lilli Neitsi lilleaias kasvagu nartsissid, astrid ja krüsanteemid. Üleüldse tunneb ta tõmmet eredate väikeste lillede poole hea, kui need on sinised või kollased. Puudest sulanduvad tema meelelaadiga kirss ja pähklipuud, loomadest kassid ja koerad, kes aga peaksid ka üksindusega leppida suutma. Maa märgina leiab Neitsi tröösti tumesinisest, tumepruunist, rohelisest ja lillast. Metallidest kõlksuvad temaga kokku nikkel ja plaatina, sobib ka elavhõbe. Kui Neitsi peaks koostama reisimarsruudi,
pukspuu, mirt, liguster ja roosid, mis toetusid madalale aiale. Vahel olid need hekid pügatud, vahel mitte. Pügatud põõsaid vormiti antiigi eeskujul loomadeks, lindudeks, inimfiguurideks, laevadeks, geomeetrilisteks kujunditeks (püramiidid, kerad, obeliskid), väikesteks puudeks. Taimmaterjaliks pukspuu, mirt, loorber, kääbus-viljapuud, Origanum majorana. Ka labürindid olid väga populaarsed - aga lühiealised. Neid oli kahte sorti: madalaid, lilledest, mis täitsid ühe kvartali lilleaias ja kõrgeid, mis koosnesid erinevat liiki pügatud puudest-põõsastest mis toetusid aiakonstruktsioonide najale. Pukspuud labürintides sel ajal ei kasutatud. Vormidest kasutati ruutu, ringi, ovaali, kolmnurka. Tavaliselt oli ainult üks tee algusest keskpunkti. Keskel võis olla lilleaed, skulptuur, purskkaev vms. Puu-onnid metsas: puu - enamasti tamme - otsa ehitatud "pesad", kus oli võimalik einestada. Spiraaltrepp ümber tüve viis platvormile, mis oli tihedast lehestikust ümbritsetud
annaabi.ee 
