19. sajandi “roheline liikumine” pani aluse unistusele linnast kui aiast = aedlinn. G.Jekyll- aiakunstnik, robinsoni idee järgija West- valge ja roheline, jugapuu , cotagge stiil F.L.Wright- maastik pluss arhitektuur R. Verey- kasutas palju sibullilli, kasutas oskuslikult taimi B.Chatto- rajas kruusasele alale lopsaka aia, õpetas kuidas leida erinevatele kohtadele vastavaid taimi, mis ei vaja palju hooldust. P.Oudulf- kõrrelised, värvikamma, Hollandi aiakunstnik, lilleaasad M.Ruys- vältis kõverjooni, ruudu ja kolmnurgakujulised blokid, Hollandi aiakunstnik, taaskasutas materjale J. Brookes- Inglise aiakunstnik, traditsiooniline inglise aed F. Steele- Ameerika maastikuarhitekt, renesanssiaed T. Chruch- Ameerika maastikuarhitekt, lihtsus, avarad vaated, abstraktsed vormid F.charuncho- Hipaania aiakunstnik, viljapõllud- parterid, kivideks pügatud pukspuud J. Wirtz- belgia aiakunstnik, peegelduv veepind, pügatud hekid skulptruuidena, kõrrelised
pargialad, millide rajamisel on vaja erilist täpsust ja korrektsust. Kulumist praktiliselt ei esine. Esindusalad, avalikud alad kesklinnas. Sageli rajatakse siirmurust. Tarbemuru(Alla ja Allb) - mänguväljakud, puhkealad, õuealad. Tugevad ja kulumisele vastupidavad murud. Kasvualus on vastavalt projekteerimstingimustele tugevdatud. Niidu(Alll) niitmisega hooldatavad looduslikud õuealad, pargid, niidud, lilleaasad,heindamaad. Niidud üldjuhul ei talu väga intensiivselt tallamist. Ilumurud on esindushoonete ümbrusse ja linna kesksete haljasalade nn parterosadel paiknevad intensiivselt hooldatavad murud. Ilumurud rajatakse väheliigiliste seemnesegudega, kasutades igast liigist 2-3 sorti. Liikide valikul ei ole oluline nende tallamiskindlus, samuti ei ole oluline nende nõuded mullale sest enamasti tuuakse nende
Me käime oma raha välja vaid siis, kui Greenpeace kasutab meie peal oma veenvaid strateegiaid. Osake selliste suurorganisatsioonide tööst on rääkida seda, mida publik kuulda soovib, olgu see siis tõde või mitte. Säästlik areng kõlab nagu üks tore asi, kuid seda ainult seetõttu, et me oleme kultuuriliselt programmeeritud nii mõtlema. Me seostame seda meeldivate nähtustega nagu näiteks metsikud puutumata lilleaasad ja turskadest kubisevad Islandi veed, kuid tegelikult peitub selle aluseks olevas filosoofias pigem maksustamine, reguleerimine ja kontroll. Kui rohelised armastavad loodust nii väga, siis miks peaksid nad tegelema tuuleparkide püstitamisega rikkumata maastikele?; ning kui inimtekkeline globaalne soojenemine ei olegi tõsi, siis mis ometi motiveerib inimesi selliseid asju välja mõtlema? (Delingpole, 2011) 6 Roheline ideoloogia
annaabi.ee 
