Vili Maitsev. Lahtise luuga, ovaalne, keskmise suurusega Valmimisaeg Hilisepoolne või hiline Tolmuandja Isetolmleja, head tolmuandjad on talle ka ´Renklod Haritonovoi`, `Edinburgh`, `Tartu Punane` ja `Noarootsi Punane` Märkused Õied on öökülmadele hästi vastupidavad. Saagikus ja haiguskindlus hea. Talvekindlus nõrk kuni hea ’Suhkruploom’ Vili Väike, piklikovaalne, lillakasmust, tugeva vahakirmega. Viljaliha kollakasroheline, keskmise tihedusega, hapukasmagus. Luuseeme lahtine Valmimisaeg Valmib augusti teisel nädalal Tolmuandja Oma õietolmuga viljastub rahuldavalt. Paremad tolmuandjad on `Queen Victoria` ja `Wilhelmine Späth` Märkused Puu on keskmist kasvu, püstine. Saagikas. Talvekindlus nõrgapoolne. Haiguskindlus keskmine. Aretatud Eestis ’Victoria’ (1. koor vigastatud, 2. puu murdunud)
töötlemisega. Hapukirssidest tehakse pirukaid, kooke, kompotti, moosi, mahla, likööri ja veel palju muudki maitsvat ning pruulitakse kuulsat kirsiviina nimega Kirsch ja likööri Maraschino, mida mõlemat kasutatakse ka magusroogade ja küpsetiste maitsestamisel. Pisikestesse purkidesse pakitakse suhkrustatud kokteilikirsid, millega nimetusele vastavalt kaunistatakse kokteile ja pidulikke järelroogi. Ploom Ploom on ploomipuu magus luuvili. Küps ploom on kollane, punane või lillakasmust, seda katab vahakirme. Eestis kasvatatav ploomipuu on hübriid, mille looduslikud eellased on Laukaploom (Eestis haruldane) ja Kaukaasia haraline ploomipuu ehk Alõtsa. Ploomipuul on viljaks luuvili ploom, mis on tavaliselt punakas, kollakas või violetne. Harvem valkjasroheline või roosakas. Ploomipuu vili on munajasovaalne, harvem kerajas ning kuni 4 cm pikkune. Ploomi viljaliha on kollane või rohekaskollane. Maitselt on ploom tavaliselt
töötlemisega. Hapukirssidest tehakse pirukaid, kooke, kompotti, moosi, mahla, likööri ja veel palju muudki maitsvat ning pruulitakse kuulsat kirsiviina nimega Kirsch ja likööri Maraschino, mida mõlemat kasutatakse ka magusroogade ja küpsetiste maitsestamisel. Pisikestesse purkidesse pakitakse suhkrustatud kokteilikirsid, millega nimetusele vastavalt kaunistatakse kokteile ja pidulikke järelroogi. Ploom Ploom on ploomipuu magus luuvili. Küps ploom on kollane, punane või lillakasmust, seda katab vahakirme. Eestis kasvatatav ploomipuu on hübriid, mille looduslikud eellased on Laukaploom (Eestis haruldane) ja Kaukaasia haraline ploomipuu ehk Alõtsa. Ploomipuul on viljaks luuvili ploom, mis on tavaliselt punakas, kollakas või violetne. Harvem valkjasroheline või roosakas. Ploomipuu vili on munajasovaalne, harvem kerajas ning kuni 4 cm pikkune. Ploomi viljaliha on kollane või rohekaskollane. Maitselt on ploom tavaliselt
Pärit on sort Rhône´st, kuid teda kasvatatakse kõikjal. Selle sordi eripäraks on, et ta suudab üllatava täpsusega anda edasi neid aroome, kus ta on kasvanud. Syrah on väga vürtsikas ja tugeva karakteriga vein. Kuna tegu on tugeva veiniga, siis teda segatakse väga tihti teiste sortidega. Austraalias on valdav ShirazCabernet´ segu, aga väga levinud on ka GSM Grenache, Shiraz, Mourvèdre segu. · Välimus: lillakasmust kuni sügavpunane. · Lõhn: must sõstar, kirss, ploom, toomingas, lillelõhnad. · Maitse: väga rikkalik ja mitmekesine. Alates teravast kuni rikkaliku ja magusani, happelisest kuni madala happesusega küpse puuviljani. Tanniini mõõdukalt, kuid mitte nii väga kui Cabernet. · Tekstuur sile kuni paks. · Piirkonnad: Rhône: kõik punaste veinide apellatsioonid, eriti Hermitage ja Côte Rôtie;
annaabi.ee 
