aastal likviidsuspuhver 412 päeva ning 2010. aastaks oli see märgatavalt kerkinud 454 päevale. Näeme, et ettevõttel on puhvrit, millega taandada jooksvat finantseerimisvajadust või finantseerida müügitulude kasvu. Kuna AS STV näitajad on halvemad kui AS Starmanil, siis võiks või peaks AS STV leidma endale juurde rohkem kliente, kes tasuvad kiiremini või suurendama healoomulisi lühiajalisi kohustusi. 3.1.3 Maksevalmidus (%) Likviitsed käibevarad x 100 Lühiajalised kohustused Antud tulemustega saame näha, kas ettevõtted on suutelised tasuma oma lühiajalisi kohustusi bilansipäeva seisuga AS STV näitajad olid 2009. aastal 192% ja 2010. aastal 231%. AS Starman näiajad oli 2009. aastal 35% ja 2010. aastal 22% 13
koostamise kohustuslikkus on majandusaasta lõpu seisuga. Bilanss näitab hetkeseisu. Bilansi varade poolt nimetatakse AKTIVAKS; kohustuste ja omakapitali pool on PASSIVA. AKTIVA = PASSIVA Iga vara või kohustuse ning kapitali liik, mis bilansis on eraldi nimetusega ja eraldi summas nimetatakse bilansi kirjeks- raha ja panga kontod. AKTIVA: pool koosneb käibevarast ja põhivarast. Käibevara hulka kuuluvad likviitsed varad, mis on üldjuhul 1 aasta jooksul kas muudetavad rahaks (kaubad) või kasutatakse ära äritegevuseks (materjalid). Käibevara hulka kuuluvad: raha ja panga kontod väärtpaberid nõuded ostjate vastu ja muud nõuded viitlaekumised (tulevaste perioodide tulud, panga intressid) ettemakstud tulevaste perioodide tulud (ettemaks hankijale, maksude ettemaksed) varud – Põhivara teenindab tootmisprotsessi pikaajaliselt, tavaliselt kauem kui üks aasta.
koostamise kohustuslikkus on majandusaasta lõpu seisuga. Bilanss näitab hetkeseisu. Bilansi varade poolt nimetatakse AKTIVAKS; kohustuste ja omakapitali pool on PASSIVA. AKTIVA = PASSIVA Iga vara või kohustuse ning kapitali liik, mis bilansis on eraldi nimetusega ja eraldi summas nimetatakse bilansi kirjeks- raha ja panga kontod. AKTIVA: pool koosneb käibevarast ja põhivarast. Käibevara hulka kuuluvad likviitsed varad, mis on üldjuhul 1 aasta jooksul kas muudetavad rahaks (kaubad) või kasutatakse ära äritegevuseks (materjalid). Käibevara hulka kuuluvad: · raha ja panga kontod · väärtpaberid · nõuded ostjate vastu ja muud nõuded · viitlaekumised (tulevaste perioodide tulud, panga intressid) · ettemakstud tulevaste perioodide tulud (ettemaks hankijale, maksude ettemaksed) · varud