teise riiki võivad tekitada valuutariski- poliitilise riski jne). · Instrumentide alusel. On fonde mis paigutavad ainult rahaturu instrumentidesse ning selliseid mis tegutsevad kapitaliturgudel.Ja on fonde, mis kasutavad erinevaid finantsinstrumente. Tänapäeval on tulnud ka palju selliseid fonde kes paigutavad oma vahendeid materiaalsetesse väärtustesse. Osa resurssi hoitakse rahas ehk ta on deponeeritud. Rahaturufondid on mõelduid eeskätte likviidsusprobleemide lahendamiseks, seega on nad lühiajalised, väiksema riskiga ja väiksema teenimisvõimalusega. Kapitaliturud kauplevad pikemajaliste instrumentidega, milleks võivad olla aktsiad või pikaajalised võlakirjad. Mille riskitase on kõrgem aga suurema teenimisvõimalusega. · Moodustada fond indeksifondina. Investeerimisfondid moodustatakse suhteliselt konkreetse investeerimisuunitlusega, mis jälgib mingeid finatsturgude turuindekseid.
Seetõttu tuleb likviidsuse kindlustamisel alati kaaluda alternatiivvarade kasutamist, mida on võimalik suhteliselt kiiresti rahaks vahetada. Pankade likviidsusvajadus Tegelikult on pankadel likviiduse hindamisel ja juhtimisel põhimõtteliselt samad probleemid võrreldes teiste äriettevõtetega, kuid olles spetsialiseerunud finantstehingutele, omab likviidsuse küsimus neile veelgi olulisemat tähendust võrreldes teiste ettevõtetega. Tavaettevõtetel on likviidsusprobleemide lahendamiseks võimalik laenata raha pankadelt ning pankadel on sellises olukorras võimalus samuti saada laenu konkurentidelt või keskpangalt. Tavaettevõtete puhul on üpris igapäevane laenuvõtmine käibevarade puudujäägi katteks, pankade puhul aga peetaks sellist pidevalt või jätkuvat laenamist panga nõrga finantsjuhtimise tulemuseks, mis võib sellise laenuressursi hinna oluliselt üles viia. Nii eraisikute, tavaäriettevõtete kui pankade likviidsusvajadus tuleneb eelkõige kolme
Pankade laenuvõiimalused keskpangast ei ole sageli piiramatud, mitmetes riikides on kehtestatud vastaad kvoodid(Pr. Ja saksa KP). Usa föderaalreserv kasutab laenuvõtmise piiramiseks moraalse veenmise meetodit, mis seisneb selles, et laenusoovijale püütakse selgeks teha selle mõttetus. Andes kommertspankadele laenu täidab keskpank rahapakkumise juhtimise kõrval ka nn. viimase laenuandja funktsiooni. Selles rollis annab keskpank laenusid ehk likviidsuskrediiti pankdaele, mis on sattunud likviidsusprobleemide ette ega suuda täita hoiustajate nõudeid. Viimase laenuandja rolli nimetus tuleneb sellest, et likviidsuskriisi sattunud pankadele keegi muu peale keskpanga laenu ei anna. Eesti pank kasutab diskontomäära eelkõige viimase laenuandmise funktsiooni täitmiseks. Keskpank võib anda komm. pangale võimaluse ka oma kohustuliku reservi vahendite kasutamiseks. Tavaliselt on see ajaliselt piiratud nt. 5 tööpäeva jooksul; maksimaalselt 10. järjestikuse tööpäeva vältel.
annaabi.ee 
