normaalne dividendide tase tulevikus. 2008 aastal jäi paar protsendipunkti puudu kuid 2009 aastal on olukord väga negatiivne. SUHTARVUD Maksevõime kordaja (Quick Ratio) = (Käibevara- Varud)/ Lühiajalised kohustused Maksvõime kordaja 2008 = (10 799 484 9 154 855) / 2 316 841= 0,70 Maksevõime kordaja 2009 = (5 406 775 4 971 386) / 1 738 597= 0,04 Maksevõimekordaja näitab likviidseid varasid lühiajaliste kohustuste katteks. Suhtarvu nimetatakse seetõttu ka likviidsuskordajaks, kiireloomuliste maksete tasemeks. Heaks loetakse maksevõimekordajat 0,9 või enam, nõrgaks 0,3 ja vähem. Analüüsitava ettevõtte maksevõimekordaja on 2008 aastal rahuldav ja 2009 aastal suhteliselt nõrk. Omakapitali tase % = 100 x omakapital / kogukapital (passiva) Omakapitali tase 2008 % = 100 x ( 4 607 936 / 11 655 118) = 39,5 % Omakapitali tase 2009 % = 100 x (3 458 247 / 6 666 290) = 51,8 %
nõudeid Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe. See tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Hindamiskriteeriumid peaks siin olema siis: 0,9 < QR hea 0,6< QR < 0,89 rahuldav 0,3 < QR < 0,59 mitterahuldav QR < 0,3 nõrk · maksevalmiduse kordaja, mida on nimetatud ka likviidsuskordajaks (cash ratio) näitab millise osa oma lühiajalisest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma. Maksevalmiduse kordaja = raha ja l.a väärtpaberid/ lühiajallised kohustused Kui see tulemus on suurem kui üks, näitab see seda, et ettevõte kasutab oma raha ebaeffektiivselt. Optimaalne on üks. Alumist piiri ei saa konkreetselt välja tuu kuivõrd see sõltub ettevõttest ja majandusharust.
kohustustesse. mitu korda käibevarad lühiajalisi kohustusi katavad. Heaks loetakse kattekordajat 1,6 rohkem, nõrgaks 1,1 ja vähem. Maksevõimekordaja = (käibevara-varud) / lühiajalised kohustused Maksevõimekordaja erineb eelmisest suhtarvust selle poolest, et tootmisvarud kui kõige vähem likviidsemad on välja jäetud, seega on see puhtakujulisem maksejõulisuse näitaja kui eelmine. Seda suhtarvu nimetatakse seetõttu ka likviidsuskordajaks, kiireloomuliste maksete tasemeks ning happetestiks (tuletatud inglise keelest). Mida kõrgem on maksevõimekordaja, seda kiiremini on ettevõte valmis tasuma oma laene, maksma arveid, makse, töötajatele palku jne. Heaks loetakse maksevõimekordajat 0,9 või enam, nõrgaks 0,3 ja vähem. Nimetatud suhtarv peaks olema üle ühe, st ettevõte peaks olema valmis katma kõik oma lühiajalised võlad. Kuna aga maksete tähtajad erinevad ajaliselt, siis ei peegelda ka
annaabi.ee 
