2. ... seetõttu intressimäär a langeb r0 kuni r1 r0 c r0 b r1 d Md(Q=1000) M/P 1000 Q Joonis b. 1.Likviidsuseelistuse LM1 (likviidsuseelistused suurenevad) r Ms suurenemine (raha r on rahva käes)... käes) LM0 f g r1 2. ... nihutab r0 nõudluse üles h e Md1(Q=1000) Md0(Q=1000)
Ajalooliselt Kullastandard (tähapäeval enam ei eksisteeri) Raha kui kaup (tarbimishüvis) Sotsiaalne kokkulepe Kaasaegne rahasüsteem Kehtestatud seadusandlusega Euro tagastuseks on majandussüsteemide toimimine. Raha kui riigi (võla) kohustus Seaduslikkus o Raha väärtus hoitakse riiklike institutsioonide abil Raha nõudmine Tehinguvajadused (majandustegevuse maht ja käive) Likviidsuseelistused (ettevaatusmotiiv)- Spekulatsioonimotiiv Rahateooria Kvantitatiivne rahateooria M (rahamass, füüsiline kogus) * V (käibekiirus)= P(hinnatase)*Y(toodang) Raha trükime juurde, kiirus sama- hind suureneb. Eeldused Majandus toimub täishõive tingimustes Raha käibekiirus on püsiv Likviidsuseelistused on püsivad Reaalraha tasakaal (M/P)d=k*Y ; kus käibekiirus k=1/v (M/P)0 on reaalraha tasakaal Mõõdab raha ostujõudu reaalvarade suhtes
2)Tururisk – mida pikem on laenu kasutusaeg, seda suurem on risk, et laenudandja vajab raha enne tähtaja saabumist ning seetõttu peab ta laenu väärtpaberid enne tähtaega realiseerima, kuid turu situatsioon võib sel hetkel olla ebasoodne ning see tekitab laenuandjale kahju. Laenusaaja võib vajada laenu pikemaks ajaks. 3)Inflatsiooni risk – laenuks antud raha ostujõud langeb kiiremini kui küsiti intressimääraks. 4)Likviidsuseelistused – laenuandjad loobuvad kõige likviidsemast varast ning võtavad endale riski, et tekkivate võimaluste katteks neil ei ole piisavalt rahalise ressursse. Praktikas ei vasta normaalne tulukõver alati oma klassikalisele kujule, sest erinevatel isikutel on erinevad ootused intressimäärade muutuste suhtes, mis võivad mõjutada tulukõvera kuju. Ootuste teooria kohaselt ongi just ootused need, mis mõjutavad intresside tähtajalisi erinevusi.