põhimõte oli juba varem väljendatud TsÜS-i § 43 lõikes 3). Enne 1. jaanuari 2006 oli lõpetamise kanne (sh likvideerijate kanne) deklaratiivne (st sellest ei sõltunud tegelik õigusmuudatus), samal ajal kui lõpetamist katkestav tegevuse jätkamise kanne oli konstitutiivne ehk õigustloova tähendusega. Kuna lõpetamise kanne oli deklaratiivne, siis lõppesid lõpetamisotsuse vastuvõtmisega senise juhatuse volitused ning läksid vastavalt üle likvideerijatele. Alates 1. jaanuarist 2006 on lõpetamise kanne konstitutiivne (v.a sundlõpetamise korral). Seega ei alga likvideerijate volitused mitte lõpetamisotsuse vastuvõtmisest, vaid on seotud vastava registrikande tegemisega (erinevalt juhatuse liikme volitustest, mis algavad vastava isiku valimise otsuse tegemisega). Lõpetamiskande konstitutiivsuse kehtestamist on põhjendatud võlausaldajate huvide kaitse vajadusega ning juhatust asendava
või aktsiaseltsile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Kui osaühingul või aktsiaseltsil on mitu likvideerijat, võivad nad osaühingu või aktsiaseltsi nimel esineda ainult ühiselt. See on imperatiivne norm ja teistsugune kokkulepe on kehtetu. Küll on aga võimalik volitada ühte või mitut likvideerijat teatud tehingu tegemiseks või teatud liiki tegevuseks (§-d 209 lg 4 ja 372 lg 4). Nagu märgitud, lähevad likvideerijatele üle ka nõukogu õigused ja kohustused. Seega likvideerimismenetluses aktsiaseltsil nõukogu ei ole. Küll aga jätkab tegevust üldkoosolek, samuti osanikud, sest äriühing peab ka likvideerimismenetluse jooksul esitama seaduses sätestatud aruandeid ning majandusaasta aruande saab kinnitada vaid üldkoosolek (osanikud). Samuti peavad osanikud ja aktsionärid likvideerimise jooksul saama teavet likvideerijate tegevuse kohta, vastasel korral puuduks igasugune kontroll viimaste tegevuse üle.
rahuldamisest üle jäänud vara ühingu põhikirjas ettenähtud otstarbel. Ühingu toimingute lõpetamine hõlmab nii seadusest kui ka lepingutest tulenevate kohustuste täitmise lõpuleviimist, võlgade sissenõudmist, vara müüki ja muude likvideerimiseks vajalike tehingute tegemist. Mittetulundusühingute seadus näeb ette likvideerimisteate avaldamise ajalehes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi tuleb selline teade avaldada ka Riigi Teataja Lisas. Samuti paneb nimetatud seadus likvideerijatele kohustuse saata teada olevatele võlausaldajatele likvideerimisteade. Nimetatud korda, samuti teisi tsiviilseadustiku üldosa seadusega kehtestatud likvideerimismenetluse sätteid, mis ei ole vastuolus mittetulundusühingute seaduse vastavate ettekirjutustega, on otstarbekas rakendada ka ühingute puhul. Juhul kui likvideerimisel selgub, et ühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peab likvideerimiskomisjon esitama ühingu pankrotiavalduse, lisades
rahuldamisest üle jäänud vara ühingu põhikirjas ettenähtud otstarbel. Ühingu toimingute lõpetamine hõlmab nii seadusest kui ka lepingutest tulenevate kohustuste täitmise lõpuleviimist, võlgade sissenõudmist, vara müüki ja muude likvideerimiseks vajalike tehingute tegemist. Mittetulundusühingute seadus näeb ette likvideerimisteate avaldamise ajalehes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi tuleb selline teade avaldada ka Riigi Teataja Lisas. Samuti paneb nimetatud seadus likvideerijatele kohustuse saata teada olevatele võlausaldajatele likvideerimisteade. Nimetatud korda, samuti teisi tsiviilseadustiku üldosa seadusega kehtestatud likvideerimismenetluse sätteid, mis ei ole vastuolus mittetulundusühingute seaduse vastavate ettekirjutustega, on otstarbekas rakendada ka ühingute puhul. Juhul kui likvideerimisel selgub, et ühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peab likvideerimiskomisjon esitama ühingu pankrotiavalduse, lisades
annaabi.ee 
