14 Osa teadlasi on seisukohal, et tõusev ülemkiht oli eelkõige ühiskonna korral- daja, kellele ülejäänud elanikkond allus esialgu vabatahtlikult. Võimekamad ja ettevõtlikumad inimesed hakkasid ühiskonna arenedes põlvest põlve üha rohkem täitma mingit ühiskonnale olulist koordineerivat ülesannet. Selle läbi kasvas ka nende eneste prestiiz. Nende positsioon muutus päritavaks ja nad said hakata ühiskonna kasvavat rikkust järjest ulatus- likumalt kasutama ka isiklikes huvides ja oma võimu suurendamiseks. Pikapeale kujunes neist päriliku võimuga valitsev ülemkiht. Selle aru- saama kohaselt oli ülemkihi võim alamkihi üle teatavas mõttes vaid ühiskonna arengu vältimatu kaasnähtus. Riik oleks seega eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks. Ülesanne, mille täitmise kaudu ülemkiht esile kerkis, võis olla ühis- konna juhtimine kõige laiemas mõttes, tülide lahendamine, naabritega
14 Osa teadlasi on seisukohal, et tõusev ülemkiht oli eelkõige ühiskonna korral- daja, kellele ülejäänud elanikkond allus esialgu vabatahtlikult. Võimekamad ja ettevõtlikumad inimesed hakkasid ühiskonna arenedes põlvest põlve üha rohkem täitma mingit ühiskonnale olulist koordineerivat ülesannet. Selle läbi kasvas ka nende eneste prestiiz. Nende positsioon muutus päritavaks ja nad said hakata ühiskonna kasvavat rikkust järjest ulatus- likumalt kasutama ka isiklikes huvides ja oma võimu suurendamiseks. Pikapeale kujunes neist päriliku võimuga valitsev ülemkiht. Selle aru- saama kohaselt oli ülemkihi võim alamkihi üle teatavas mõttes vaid ühiskonna arengu vältimatu kaasnähtus. Riik oleks seega eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks. Ülesanne, mille täitmise kaudu ülemkiht esile kerkis, võis olla ühis- konna juhtimine kõige laiemas mõttes, tülide lahendamine, naabritega
traumaatilised kogemused ja minapilt. Siinkohal tuleb märkida, et igasugune arutelu määravate asjaolude üle on selles etapis esialgne ja seda laiendatakse nõustamis- protsessi hilisemas järgus (pärast loo täielikku uurimist). Pärast otsuse tegemise ajendite käsitlemist keskendutakse probleemi esialgsele määratlusele ja senisele tegevusele. Liikumine minevikust olevikku võimaldab põhja- likumalt uurida, kuidas klient probleemi esialgu määratles ja milliste sammude abil ta üritas seda lahendada (koos kaasnevate emotsioonidega). Selles etapis sobivad näiteks niisugused küsimused: AKtiivne kaasamine Probleemi m??ratlemise ?lesanded 77
annaabi.ee 
