Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea. Balti Liit-Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola vaheline tihe sõjalis-poliitiline koostöö. Neutraliteet-Eesti välispoliitika erapooletus. Maareform-mõisamaade riigistamine ja jagamine soovijaile taludeks. Kultuuriautonoomia- suuremad rahvusgrupid said õiguse luau omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest. Ühtluskool-üleminek ühelt kooliastmelt teisele muudeti sujuvaks,likivideeriti koolitüüpide paljusus,ühtlustati õppekavad. INIMESED-J. Laidoner - kindralmajor, Vabadussõja kestel oli vägede ülemjuhataja. J. Pitka-tema initsiatiivil algas soomusrongide ehitamine. J. Poska-5-liikmelise delegatsiooni esimees, endine välisminister, kirjutas alla Tartu rahulepingule. J. Tõnisson-kahel korral Riigikogu esimees ja neljal korral riigivanem,demokraatliku opositsiooni liider. K. Päts-Eesti esimene president,vaikiv ajastu, Pätsi dekreedid. E
kõige olulisemaks nimeks on Rein Taagepera, kelle tööd olid ikkagi väga olulised. TAASISESEISVUNUD EESTI VABARIIK Üleminekuperiood, tinglikult 1980.a II pool kuni 90. keskpaigani. Aeg, kus nõukogude aeg hakkab kokku varisema, kui iseseisvus on taastatud ja selle esimesed aastad. Kui üldisemalt püüda iseloomustada seda perioodi, siis üsna oluliselt muutus ajaloouurimise organisatsiooniline struktuur ja uurijaskond, sisuliselt varasemad likivideeriti Partei Ajaloo Instituut ja üks põhiline osa Ajaloo Instituudist (nõukogude perioodiga tegelev üksus). Ajaloo Instituut formaalsel kujul ei likvideeritud, aga selle nõukogudeaegsest sisust jäi väga vähe järgi. Toimused muutused ka ülikoolis ajaloo osakonnas. 1990. aastal senine NSv Liidu ajaloo kateeder likvideeriti, hakkas tegutsema lähiajaloo kateeder, juba 1989. aastal taastati Eesti ajaloo, etnoloogi, arheoloogia tegevus ja uue üksusena loodi arhiivinduse õppetool
Suurt rolli edendas ka ühistegevuslik liikuine maal. Maale jõudis elekter. Peamistes väliskaubanduspartneriteks olid Suurbritannia ja Saksamaa, (Soome, Rootis). Väljaveos olid põhiosa põllumajandussaadused (või, peekon, muna), siis metsamaaterjal ning tööstustoodang (tekstil, paber, põlevkivi). Siseveos domineerimissed tööstusseadmed ja keemiakaubad, samuti toorained (raud, kivisüsi, puuvill, naftasaadused) 1930a likivideeriti tööpuudus ja paranes inimeste elukvaliteed. VÄLISPOLIITIKA Eesti tunnustamine 1918 tunnustas Inglismaa ja Prantsusmaa valitsus eestis de facto-ga. Eesti probleemide lõplik lahenemine pidi jääma Pariisi rahukonverentsi ülesandeks kus iseseivuse juriidlisest tunnustamisest hoiduti.
annaabi.ee 
