Mullatööd 1. kogumik enne mullatöömahtude arvutust on vaja täpsustada järgmised tingimused: - määrata pinnase töötlemiskategooria lähtudes pinnase lühikirjeldusest ja töötlemisviisist. On toodud vastav tabel. - pinnasvee kõrguse järgi jaotatakse kaevandatav pinnas Lk 23 teine pool kuivaks ja märjaks. Nii et märg pinnas ulatub 0,3 m üle pinnasevee tasandi, peente, keskmiste ja jämedate liivade, 0,5 m tolmu ja saviliivade ka 1 m liivsavide ja savide korral. - on vaja otsustada, millised mullatööde mahud kuuluvad hoone ja millised maa-ala vertikaalsele planeerimise juurde. Soovitatakse madalast kõrgarvust allpool olevad mahud arvata hoone hulka - valida ehituskorralduse projekti alusel mullatöömasinad ja pinnaseteisaldus kaugused - teistest pinnastest eraldi tuleb arvestada kasvupinnase (huumuskiht) varud. Ehitus korraldus projektis on kasvupinnase säilitamine ettenähtud
26 väljavool tõkestatud nii igakülgse surve tekitamisel, kui ka deviaatorpinge hilisemate setete all. Moreeni terastikuline koostis on väga ebaühtlane. Enamik toodud tähised): z=p/(+sin*cos2) ; x=p/(-sin*cos2) ; suurendamise ajal. Veeküllastatud pinnases tekib poorivees surve. Selle eesti moreene kuulub saviliivade või liivsavide hulka. Tekkinud on moreen zx=p/(sin*sin2). Peapinged: 1=p/(+sin) ; 3= p/(-sin). suuruse võib arvutada valemiga : u=B[3+A(1-3)] , kus A ja B on mandrijää poolt toodud materjalist, mis on segatud jää poolt lõhutud kohalike Peapingete suurus sõltub ainult nurgast . Peapingete abil on lihtne leida katsega määratavad pooriveesurve tegurid. Täielikult veeküllastatud pinnase settekivimitega
sügisvihmadele ning mullad võivadlessiveeruda. Selle vastuabinõuna teatakse seni ainult seemneumbrohtude tõrjevõttena tuntud kõrrekoorimist, see aitab ka säilitada mulla keemilisi varusid ja on hea keskkonnakaitse seisukohast. Küllastunud ja küllastumata gleimullad on pidevalt liigniisked, paiknevad veesetetel Madal-Eestis, liivadest savideni. Nende keskkonnakaitseline olemus tuleneb peamiselt lõimisest. Vajavad kuivendamist kõigil kõlvikutel. Liivsavide ja savide puhul võib ka kuivendusjärgselt koguneda pinna- ja ülavett ning põllumaad võivad lessiveeruda. Glei-liivmullad võivad aga kuivendamisel muutuda põuakartlikuks, läbiuhutavaks ja tuulekandealtiks. Nende muldade kultuuristamisel ja kasutamisel tuleb pöörata väga suurt tähelepanu mulla füüsikalise ja hüdrofüüsikalise seisundi eripärale. Glei-rendsiinad on õhukesed, kivised ja nõrga kaitsevõimega liigniisked mullad, paiknevad Põhja-Eestis pael ja rähkmoreenil
annaabi.ee 
