Jämepurdpinnasteks loetakse kivimite murenemise saadusi, mille terade Ø on üle 2mm. Siia kuuluvad kruus- ja klibupinnased. Pinnas loetakse kruusaseks, kui osakeste Ø on 2..10mm ja nende servad on ümardunud; klibupinnaseks, kui osakeste Ø on 10..100mm ja servad on teravad. Koormuse mõjul on need vähe kokkusurutavad ja pinnasevete suhtes uhtumiskindlad. Jämedateralised pinnased on hesd ehitusalused. Liivpinnased kujutavad endast samuti kivimite murenemise saadusi terade Ø 0,1..2mm. Liivpinnaste omadustest on ehitusel olulised lõimis (terade suurus), tihedus ja veesisaldus. Lõimise järgi liigitatakse: kruusaseks, jämedateraliseks, keskmiseteraliseks, peeneteraliseks ja tolmliivaks (üle 75% alla 0,1mm Ø osakesi). Tiheduse järgi liigitatakse: tihedateks, keskmise tihedusega ja kobedateks. Veesisalduse järgi: vähe niisketeks, väga niisketeks ja veega küllastunuiks. Jämedateralised kuivad tihedad liivpinnased on tugevad ehitusalused, kui nad esinevad küllalt paksu kihina
Lubjakivi ja dolomiit on pinnakatte all saartel, Põhja- ja Kesk-Eestis. Liivakivid lasuvad paksu pinnakatte all devoni levikualal Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lubjakivi ja dolomiit on väga head ehitusalused. Nende puhul tuleb arvestada pehmenemist. Kandevõime veega küllastunult on 5...10 MPa. Liivakivide kandvad omadused on muutlikud. Kambriumi liivakivide kandevõime on kuni 1 MPa, ordoviitsiumi ja devoni omadel 200...300 kPa. 48. Loetlege liivade kandevõimet mõjutavad tegurid. Liivpinnaste kandevõime sõltub kõige rohkem terastikulisest koostisest ehk tihedusest. Hea kandevõimega on need liivapinnased, kus erineva terasuurusega osakesi on enamvähem võrdselt, sest siis on suhteliselt vähe poore, mida annab kokku suruda. Põhilised liivade kandevõimet mõjutavad tegurid on: tihedus mida suurem on tihedus, seda parem on pinnase kandevõime; poorsustegur - mida suurem on poorsustegur, seda väiksem on
Kuna Poissoni teguri külgsurve realiseerumist on loota vaid siis, kui toru ja kraavi seina vahele voolav vesi kaotab energiat ja annab selle hõõrdumise teel üle määramine katseliselt tekitab raskusi, leitakse külgsurvetegur tavaliselt jääv pinnas tagasitäitmise ajal hoolikalt tihendatakse. Toru asetamisel pinnaseosakestele. Voolamine saab toimuda ainult rõhkude vahe tõttu. mingi empiirilise seosega. Liivpinnaste jaoks on enamlevinud valem muldesse on olukord vastupidine koormus torule on suurem kui selle Teisisõnu vool on seotud rõhu kaoga voolutee pikkusel. See rõhukadu K0=1sin. Savipinnaste kohta valemit: K0=0,44+0,42Ip, kus Ip on peal oleva pinnasesamba kaal. Toru jäikus on suurem ümbritseva vees rakendub voolusuunalise pinge kasvuga pinnase terade vahel. Seda plastsusarv
40 115 106 95,4 93,7 173 122 45 285 268 241 263 473 355 8.3.4 Arvutatud ja katseliselt määratud piirkandevõime võrdlus Pinnastel mille tugevuse määrab peamiselt nidusus (savipinnased) on katsetel leitud ja arvutatud kandevõime lähedased. Liivpinnaste puhul on erinevus katsetulemuste ja arvutuste vahel oluliselt suurem. Tabelis 8.7 on toodud võrdluse tulemused Muhsi ja Kahli (1954, 1957) (read 1- 8) ning Milovici (1965) katsetega (read 9 12). Tabel 8.7 Kandevõimele vastavad surve väärtused kPa Jrk. nr. Sügavus m Terzaghi Brinch-Hansen Meyerhof Balla Katse
annaabi.ee 
