Puudus väike löögikindlus Pinnaste liigitus ja tehnoloogilised omadused: Mahumass-looduslikult niiske,tiheda pinnase m3 kaal,kn/m3 Loomulik varisemisnurk-suurim nurk Niiskus-pinnases sisalduva vee ja kuiva pinnase masside suhe % Alg ja jääkkobesus-pinnase mahu suurenemine kaevamisel % Pinnase pooride täituvus veega-kuiv alla5%, niiske 5-50%,märg 50-80%, küllastunud 100% Savipinnase plastsuse astmed-kõva,poolkõva,kõvaplastne,sitkeplastne,pehmeplastne,voolavplastne,voolav Liivpinnase tihedusasatmed-kohev,kesktihe,tihe,vesiliiv Pinnase tehn.omadused-tihedus,mahumass,survetugevus,sidusus,kaetavus,looduslik varisemis nurk,niiskus,filtreerivus,kobesus,tihendatavus,agresiivsus betooni ja terase suhtes. Torude kaevamine Mullatööd jagunevad Kasvupinnase koorimine Pinnase kobestamine Maa-ala vertikaalplaneerimine Kaevikute ja kraavide kaevamine Süvendite pinnasega tagasitäitmine tagasitäidetud pinnase tihendamine Mullatööde tehn.protsess jaguneb
kokkusurutavad pinnasekihid ja toetuma tugevale seinaesise pinnase passiivsurve ning hõõrdejõud 73. Loetlege, kirjeldage nõlva püsivust kihile. (või adhesioon) pinnase ja talla vahel. suurendavad meetodeid (6) Vaia alumine ots peaks ulatuma tugevasse kihti Liivpinnase puhul võetakse hõõrdenurk pinnase 1. Vastukaalu loomisega nõlva jalamile. vähemalt 0,5m. Plastsesse savisse 1, 0 meetrit. ja talla vahel võrdseks pinnase Vastukaalu tõttu suureneb kinnihoidev moment ja Turba kihti läbivad vaiad vähemalt 2,0m sisehõõrdenurgaga. Savipinnasele toetuva talla ühtlasi pikeneb lihkejoon ja selle ulatuses allapoole turbakihti
pinnas taldmikul (1,45 + 0,3) · 1,15 · 17,5 + 0,5 · 1,15 · 17,0 = 45,0 kN/m taldmiku omakaal 2,5· 0,4 · 25 = 25 kN/m Kokku 45,0 + 25,0 = 70,0 kN/m Koormus pinnasele kokku 403,5 + 70,0 = 473,5 kN/m Vundamenditaldmiku kandevõime kontroll R = B(0,5'BN + q'Nq + c'Nc) = 2,5(0,5 · 15,9 · 2,5 · 8,72 + 9,54 · 10,44 + 1,88 · 20,4) = 778,1 kN/m > V = 451,8 kN/m Kandevõime on tagatud! Kuna tugevama liivpinnase, mille paksus talla all on talla laiusest väiksem,all asub nõrgem möllpinnas, tuleb kontrollida ka nõrgema pinnase mõju kandevõimele. Rk = R2 + h[(1,5c'+(h 1h' + 2d 1d ) Ks tan 1 ] - h 1h' B' R2 kandevõime juhul kui taldmik toetuks nõrgemale kihile h talla ja nõrgema kihi vahele jääva kihi paksus d- vundamendi süvis B' talla efektiivlaius 1d' ja 1h' pinnase keskmine mahukaal vastavalt d ja h ulatuses Ks lõiketegur
näidatud kaks iseloomulikku diameetrit d60ja d10 . Viimast nimetatakse efektiivdiameetriks. Nende suhet U= d60/ d10 nimetatakse lõimiseteguriks ja see iseloomustab lõimise ebaühtlust. Kui U>3, siis nimetatakse seda ebaühtlase terastikulise koostisega pinnaseks, vastasel korral ühtlaseks. 6.Jäme- ja peeneteralise pinnase põhilised erinevused 6 7. Liivpinnase tihedus. Mida tähendab tihedus proctorteimi järgi D95? Mis on optimaalne veesisaldus? Pinnaste puhul on otstarbekam kasutada füüsikalise mõistena tuntud tiheduse asemel mõistet mahu mass. Tihedust kasutatakse geotehnikas ka terade omavahelise pakkimistiheduse tähenduses kohev ja tihe pinnas. Veesisaldus e. niiskus w - Geotehnikas mõistetakse veesisaldusena alati vee ja pinnaseosakeste massi suhet. 8.Vee mõju pinnase käitumisele. Veejuhtivus. Filtrtsioonimoodul
Mahumassi kasutamine geotehnilistes arvutustes on ebamugav. Näiteks pinnase omakaalust põhjustatud pinge arvutamisel tuleb mahumass korrutada kihi paksusega ja seejärel veel raskuskiirendusega g. Otstarbekam on kohe mahumass korrutada raskuskiirendusega ja kasutada arvutustes selliselt saadud suurust mahukaalu = g. Analoogselt siis ka kuivmahukaal d = dg ja terade mahukaal ehk erikaal s = sg. Sobiv ühik mahukaalu jaoks on kN/m3. 2.11.5 Liivpinnase tihedust iseloomustavad näitarvud Liivpinnase tiheduse (osakeste paigutustiheduse) hindamiseks kasutatakse mõistet tihedusaste ID (suhteline tihedus Dr), mis leitakse seosest e max - e ID = , (2.18) e max - e min 24 Joonis 2.14 Traadist kobes-
L on jäätumissoojus. k keskmine ligikaudne väärtus erinevatel pinnaseliikidel on SniP 2.02.01-83 ja RIL 166 (1986) kohaselt on antud tabelis 4.2. Tabel 4.2 Külmumissügavuse parandustegurid 5 Pinnaseliik k Parandustegur Stefani valemiga arvutatud Savi 0,23 0,77 külmumissügavused mitmesugustes Eesti Möll 0,28 0,93 linnades ja asulates liivpinnase puhul on Liiv 0,3 1,0 toodud tabelis 4.3. Kruus 0,34 1,13 Toodud sügavused on arvutatud keskmiste Väga jäme täide 0,4 1,33 talvekuude temperatuuridega, mis on võetud ( nt. lõhatud paas) Eesti kliimaatlasest (1970) ja klimatoloogia SniP-st. Tabel 4.3 Keskmised ja maksimaalsed pinnase külmumissügavused Eestis meetrites
Neid pinnaseid nimetatakse nidususeta ehk pudedateks pinnasteks. Pinnased, mille koosseisus on suur hulk suure puutepinnaga peeni liblekujulisi saviosakesi, nimetatakse niduspinnasteks. Niduspinnaste olek sõltub osakestevaheliste sidemete tugevusest. Savimineraalide tihendus näitab millised osakesed on omavahel seotud ja kui tugevad sidemed nende osakeste vahel on. Tihedusastet kasutatakse liivpinnase tiheduse (osakeste paigutustiheduse) hindamiseks. Tihedusaste savipinnaste jaoks ei kõlba, kuna savi kohevust ei saa määrata. Plastsusdiagramm Plastsus on pinnase omadus vastava veehulga puhul muuta välisjõudude mõjul oma kuju ja säilitada seda pärast välisjõu mõju kõrvaldamist.Teatud vee sisalduse piirides muutuvad kõik savid plastseks. Seega on pinnaste plastse oleku määramiseks vaja teada, millise vee sisalduse korral pinnas muutub plastseks või voolavaks
Näiteks pinnase omakaalust põhjustatud pinge arvutamisel tuleb mahumass korrutada kihi paksusega ja seejärel veel raskuskiirendusega g. Otstarbekam on kohe mahumass korrutada raskuskiirendusega ja kasutada arvutustes selliselt saadud suurust mahukaalu = g. Analoogselt siis ka kuivmahukaal d = d g ja terade mahukaal ehk erikaal s = sg. Sobiv ühik mahukaalu jaoks on kN/m3. 2.11.5 Liivpinnase tihedust iseloomustavad näitarvud Liivpinnase tiheduse (osakeste paigutustiheduse) hindamiseks kasutatakse mõistet tihedusaste ID (suhteline tihedus Dr), mis leitakse seosest e max - e ID = , (2.18) e max - emin kus e on uuritava pinnase poorsustegur,
annaabi.ee 
