VANA-LIIVIMAA E ORDUAEG E KESKAEG Vana-Liivimaa Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, Muiste vabadussõja lõpust kuni Liivi sõja alguseni 1227-1558 a. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, tekkis siia 6 erinevat väikeriiki: 1. Eestimaa hertsogkond. Oli osa Taani kuningriigist (Põhja-Eestis). Mitte kuningas ei valitsenud siin, vaid asevalitseja või siis asehaldur. Selle riigi keskuseks oli TALLINN. 2. Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis ning ka Saaremaal. Tegevust juhtis piiskop, esialgu oli keskus Lihulas, kuid hiljem toodi see Vana-Pärnusse. Päras seda, kui see maha põletati, siis toodi ta HAAPSALLU ning lõpuks KURESSAARDE. 3. Tartu piiskopkond moodustus aladest, kus oli olnud Ugandi. Juhiks oli peapiiskop ja juhiks TARTU. 4. Läti aladel oli Riia Peapiiskopkond, juht peapiiskop ja keskuseks RIIA. 5. Kuramaa piiskopkond. Juhi...
võttis endale peale vara ka maa-alad rootsist saab luterlik ehk protestantlik riik armee kaaajastamine ehk uuendamine vaenlase Taani vastu (Taani territoorium oli ka rootsi aladel valitava monarhia asemele päritav monarhia pojad Erik, Johan ja Karl said kõik kuningateks (Karl XIV) tatarlased väga oluline jõud liivi sõja sündmustes olulised sündmused Stefan Batory poola kuningas ja leedu suurvürst (1576-1586) ebastabiilses ja ebaühtses Vana-Liivimaas seisavad jõud vastu väga tugevatele vastastele, kes on aina tugevnenud, aga Liivimaa ei saa endaga hakkama, naabrid hakkavad seda nõrkust osavalt ära kasutama 1558. juulis alistub tartu moskvaga oli alati kuidagi kokkuleppele saadud, aga nüüdsest enam mitte tartu piiskopkonnaga on kõik saare-lääne piiskopkond tahab oma valdused rahaks teha ning müüb need Taani kuningale, kes ostab need oma vend hertsog Magnusele
aastatel rahvusvaheliste sidemete tugevnemine, lätlaste jm naabritega eriti. Soomega. Põhjamaalaste ajaloolaste kongressidel käidi. Ajalooteaduste kogunemine iga viie aasta tagant, sinna ka Eesti ajaloolasi. 1928 Narvas, 1933 Varssavis. Pulletän, millega ka eesti ajaloolaste tegevust tutvustati. Esimene Balti ajaloolaste kongress, kus Leedust, Poolast, Saksamaalt ja Eestist esindajaid. Kogumik ilmus, peale kongressi käisid poolakad Eesti ajalooga tutvumas. Kuidas hinnata aega, kus osa Liivimaas Poola võimu all, küsimuseks. Asuti seda koos ümber vaatama. 1921-1944 umbes 1000 üliõpilast Filosoofia teaduskonnas ajalugu õppinud, ajaloolasena lõpuks u 350-400 inimest, aastas u 15-20. Gümnaasiumi õpetajateks, arhiivi, ülikooli, töötuks EV lõpuperioodil haritlaste töötus eriti majanduskriisi aegu. 1921-1944 kaitsti 27 magistritööd (17 eesti- ja põhjamaade ajaloost, 10 üldajaloost). Keskajast kuus, RAuch teenekamaid Balti ajaloo uurijaid.
annaabi.ee 
