kolonisatsiooni, võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga · Katariina 2 valitsemisaeg - manitses kohalikku aadlit usinamale tööle keskvõimudega · keskseks tegelaseks balti poliitika elluviimisel sai George Brown(iiri päritolu Riia kindralkuberner) - poolehoidev suhtumine talutahva olukorra kergendamisse ja koolihariduse edendamisse · uus asehalduskord - Eestimaa- ja Liivimaakubermangu etteotsa nimetati ühine asevalitseja - asehaldur · lisandus Paldiski maakond, mis jäi püsima lühikeseks ajaks · Liivimaal lahutatu Pärnumaast Viljandi - Viljandimaa ja Tartumaast lõunapoolne osa, mis sai hiljem uue linna järgi nime Võrumaa · piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsusi · rüütelkondade maanõunike kolleegium saadeti laiali · uus aadli ja linnade omavalitsu tugines täiesti uutel põhimõtetel
põgenikud ise proovisid lüüa mingeid aktsioone, muretseda raha et aidata oma kaas rahvslasi. 1915 kutsuti Peterburis kokku Läti põgenike kongress, seal oli esindatud 83 seltskondlikud komiteed, mis püüdsid asuda põgenike eest hoollitseda. Esiteks soovitdada kõikidel kodumaale jäänud lätlastel, mitte mingi puhul põgeneda, põhjendati seda põgenike vastutingimuste puudumisega, ebainimlike oludega. Teiseks otsustati et kõik juba põgenejad püütakse koondada kodumaale lähedale, Liivimaakubermangu Eesti osale, Latgale lähistele, ja Venemaa suurenatesse linnadesse. Põgenike massieest juhtimisel valiti kongressi hooldusabikeskkomitee. , põgenike abistamise keskkomitee. Juhatuse ette otsa valiti pastor W. Olavs, kes jäi seda tööd juhtima vene riigipöördeni välja. Kaasa aitas ka ajalehe Baltia korraldaja Bergs, ja Cakste (tulevane Läti Vabariigi I president), See komitee tegi aastate jooksul ära hiiglasiliku komitee, selle alluvuses tegutsesid 230 kohaliku komiteed,
linlaste esindajat, 5 luteri kiriku esindajat ja 16 vallavanemat (51 liiget ehk arvuline ülekaal). Ei lubatud neil sekkuda poliitiliste otsustesse. Rahvuskogu viis oma töö lõpule võttes vastu pöördumise Saksa keisri poole, keda tänati Eestimaa vabastamise eest ning paluti jätkata Eestimaa okupatsiooni. Paluti osutada kaasabi Eestimaa kubermangu jaotamiseks. Liivimaakohuses oli absoluutne enamus, vastu võeti samad otsused ehk paluti okupatsiooni jätkamiseks ja liivimaakubermangu jaotamisest. Otsused langetati suures üksmeeles. Eestimaa ja liivimaakubermangust taheti luua Balti riigid ehk siis Maariigi. Oodati Berliini ametliku reaktsiooni oma heakskiidu soovile, kuid see hakkas venima. Leiti, et rüütelkonnad on nii ajast maha jäänud, et neil pole õigust võtta vastu selliseid otsuseid põlisrahva suhtes. Loobuti maariigi loomisest, otsustusvõime läks Saksamaale. Baltisakslane pole huvitatud Preisimaa uniooni loomisest. 20
annaabi.ee 
