Viljandi Kaare Kool Leesikas e. seapohl Esitlus Herman Karu 7. klass Juhendaja: õp. Janika Siim Viljandi 2014 Sissejuhatus Harilik leesikas, rahvapäraselt tuntumalt seapohl, aga ka tedrepohl, jahumari, liivikas on liivikuil ja nõmmemetsades kasvav 1025 cm kõrgune kuni kahemeetrise läbimõõduga mitmeaastane lehttaimepõõsas. Perekonnanimi tähendab kreeka keeles karumarja (arctos = karu ja staphylos = mari). Nimetus "karu viinamari" viitab sellele, et karud söövad meelsasti selle taime vilju. Välimuselt, nii lehtede kui ka marjade poolest, sarnaneb ta teatud määral pohlaga, ehkki nad kuuluvad eri taimesugukondadesse. Leesikas armastab ka pohlast pisut valgusküllasemat kasvukohta. Kasvukoht
sukelpart. Ta kuulub maailmas otsesesse hävimisohtu sattunud linnuliikide hulka. Eremiitpõrnikas on putukaliik põrniklaste sugukonnast, üks Euroopa suurimaid põrnikaliike. Ta on kogu Euroopas ohustatud. II kategooria sammal: Kurruline tuhmik on sugukonda kuuluv sammaltaim. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (seisuga 2012). Eestis võib neid leida kasvamas mitmetes metsatüüpides ja kaljudel ning liivikuil. II kategooria samblik: Oksa-tuustsamblik ehk harilik tuustsamblik. on tuustsambliku perekonda kuuluv samblik. Kasvab peamiselt okaspuudel, harva lehtpuude okstel põlistes metsades. Õhu saastumise ja kasvutingimuste muutuste suhtes väga tundlik. Eestis üsna haruldane. Eestist on teada tema üks leid Tallinnast Rahumäelt. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (2012). II kategooria taim: Roomav akakapsas on akakapsa perekonda ja huulõieliste sugukonda kuuluv taimeliik
karjamaal sõnnikus, on Eestis isegi kohati sagedased, aga näiteks Soomes on nukitssitikate kõik seal esinenud liiki muutunud üliharuldaseks. Nende kadumise põhjuseks on peamiselt elupaikade hävimine. (Wikipedia, 2011) Teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia) Teelehe-mosaiikliblika elupaigad on niisked lillerohked märjad või soostunud niidud ja võrdlemisi kuivad alvarid. Tegelikult on ka alvaritel piisavalt niiskeid piirkondi. Põhja- Iirimaal elavad nad isegi liivikuil. Liblikas muneb munad 530 kaupa toidutaime lehtede alaküljele. Röövikute toidutaimede loetelu on pikem kui eelmisel liigil. Sellesse kuuluvad mitmed teelehed, mailased, kurerehad, leedrid, peetrileht, emajuur, palderjan, kuslapuud, enelad, lodjapuud. Inglismaal on toidutaimena märgitud veel harilik äiatar ja tui-tähtpea. Sügiseni toituvad röövikud koos võrgendist pesas. Talvituvad varjatult kulusse tehtud talvituspesas. Kevadel roomavad laiali, otsides toidutaimede värskeid lehti
liikidel on hästi arenenud pindmisem juurestik ning nad on võimelised kasutama ka raskesti omastatavat vett. Kserofüüdid on hästi kohastunud - nad on suutelised reguleerima auramist, veekaotuse järel taastavad kiiresti turgori, nende rakumahla osmootne rõhk on kõrge, rakuplasma on väga kuumakindel. jne. Nad lepivad ajutise liigkuivusega. Ka on nad harilikult väiksema nõudlikkusega toiteelementide suhtes, kasvavad peamiselt ekstreemsetes kasvukohtades (stepis, kõrbes, kaljudel, liivikuil). Metsa mõjust sademetele võime teha järgmised järeldused: 1. Mets suurendab nii langevate kui ka seal kujunevate sademete hulka. 2. Mets mõjutab tunduvalt mulda tungivate sademete hulka. 3. Mida tihedam on puistu, seda vähem sademeid jõuab muudes võrdsetes tingimustes maapinnani. 4. Mulda jõudvate sademete hulk väheneb puistu teatud vanuseni, mil liitus on maksimaalne, pärast seda mulda jõudvate sademete hulk suureneb. 5
annaabi.ee 
