Kliima 14. Vesi neelab päikese kiiri,samuti äsja küntud põld,küllaltki hästi 1. Parasvöötme ülemineku kliima mereliselt mandrilisele. puude lehestik.Päikese kiired peegelduvad liivaselt ja teistelt 2. Eesti kliimat mõjutavad Lääne poolsed merelised ja Ida poolsed heledatelt pindadelt. mandrilised õhumassid. 15. Kõrgustike ületamisel pilved koonduvad sademete hulk suureneb ja 3. Temperatuuri aastane amplituud on väga suur 30-50C.Sademete õhumass muutub kuivemaks. hulk väga väike 300mm. 16
tuleb välja võtta. Liiga kaua keedetud puna tuleb lõngalt maha. Mina pole üle 10-15 minuti kunagi keetnud. Selles samas vedelikus saab paar korda veel lõnga värvida. Viimane täis aga sünnib siis ainult sukakordadele, sest sinna sünnivad kehvemad värvid. Kõige ilusama punasega kootakse üed.Värvi ilu sõltub ka villast ja taarist. Alati ei pruugi ilusat värvi saada. Värvi toooni muudavad tumedamaks veel kuum vihmavesi, lehtpuutuha leelis ja taar. Madarajuuri on parem korjata liivaselt maalt, siiis annavad need paremat värvi. See on vana Kihnu tava käia laidudel madarul. Värviks sobivat madarat on kaht sorti: nelja lehega, valge õiega on värvimadar. Tuttmadar on peaaegu samasugune, kuid ühe varre all on juuretutt. Ka nende juured on erinevad. Tuttmadara juur on läbipaistev nagu marmelaad. Tuttmadarat kasutatakse suka, üe ning kjõnda punaseks, sest see teeb ilusamat värvi ja annab rohkem punast. Madarat võib koguda lausa mitmeks aastaks
Õied tähkjates õisikutes või penikeelelised üksikult. Vili pähklike või luuvili. Heterofüllia ja sageli vegetatiivne paljunemine. Meil esineb ujuv- ja hein-penikeel, nad on meie järvede ja jõgede kõige tavalisemad asukad ning üsna olulised järvede kinnikasvamisel. Sgk Mitmeaastased meretaimed. Meriheina võib leida rannal, kui see on lahti meriheinalised rebitud liivaselt või mudaselt merepõhjast. Sgk Kuulub ainult üks perekond: luigelill, meil esineb harilik luigelill, tugeva, luigelillelised horisontaalselt roomava risoomi ja rulja varrega rohttaim. Õied sarikjas õisikus. Sgk Sootaimed mõõduka ja külma piirkonnaga aladel. Õied tähk- või rabakalised kobarõisikutes. Koguvili. Meil tavaline soo-õisluht, rabakas (kasvab rabahälvestes). 36
2) viljakatel muldadel, kus rohttaimestik lämmatab puittaimede tõusmed; 3) külmakohrutusohtlikel muldadel; 4) erosiooniohtlikel muldadel. Istikud (3-4 aastased üks kord ümberistutatud taimed) ja seemikud (1-2 aastased ümberistutamata taimed) võivad olla nii paljasjuurelised, kui konteinertaimed (suletud juurekavaga taimed) või ka loodusest võetud mullapalliga taimed. Loodusest kogutud taimed peaksid olema hea juurekavaga; mitte liivaselt maalt ( mullapall pudeneb kergelt laiali); heades valgustingimustes kasvanud; terved ja hästiarenenud. Kvaliteetne paljasjuureline taim on: · roheliste okaste või lehtedega; · selgelt väljakujunenud ladvakasvu ja tipupungaga; · sirge tüvekesega; · hästi arenenud juurekavaga; · mehhaaniliste vigastusteta; Kvaliteetne suletud juurekavaga taim on : · roheliste okaste või lehtedega; · selgelt väljakujunenud ladvakasvu ja tipupungaga; · mehhaaniliste vigastusteta;
annaabi.ee 
