Pojad sünnivad enamasti aprillis ja neid on 3...10. Areng Sündides on pojad tumepruuni pehme karvastikuga kaetud. Kahenädalaselt hakkavad nad nägema ja kuulma. Imetamine kestab kuu aega, üle kahenädalastele poegadele annab ema ka peenestatud toitu. Urust hakkavad pojad väljas käima ühe ühekuusena, iseseisvuvad nelja kuu vanuselt. Suguküpseks saavad rebased ühe aasta vanuselt. Rebasest mujal maailmas Rebase perekonda kuulub 11 liiki: aafrika liivarebane ehk kahvatu rebane (Vulpes pallida), afgaani rebane (Vulpes cana), bengali rebane(Vulpes bengalensis), fennekrebane (Vulpes zerda, Fennecus zerda), kapi rebane (Vulpes chama), kääbusrebane(Vulpes macrotis), korsak (Vulpes corsac), rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes), tiibeti liivarebane (Vulpes ferrilata), väle rebane Vulpes velox ja liivarebane Vulpes rueppelli. Paljud uurijad arvavad fennekrebase eraldi perekonda Fennecus. Geneetilised uuringud
Ta elab Palearktises ja Nearktises: kõikjal Euroopas, peaaegu kõikjal Aasias (sealhulgas Jaapanis, ei esine Indo-Hiinas), igal pool 4 Kanadas ja sellega piirnevates Ameerika Ühendriikide osades (ei leidu edelas ning mõnes Texase ja Alaska osas). Mõned rebaste levialad on ka Põhja-Aafrikas. Austraaliasse on rebane sisse toodud 19. sajandil. Rebase liigid Rebase perekonda kuulub 11 liiki: aafrika liivarebane ehk kahvatu rebane, afgaani rebane, bengali rebane, fennekrebane, kapi rebane, kääbusrebane, korsak, rebane ehk punarebane, tiibeti liivarebane, väle rebane ja liivarebane. Rebase elupaik Rebase eelistatuim elupaik on kultuurmaastik väikeste metsatukkadega, kuid rebase elupaigad võivad olla väga erinevad, nagu mets, tundra, taiga, stepp, kuigi rebane väldib suuri metsamassiive, elutseb ka võsas ja soos
Dromedar võib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas. Kaamelilt saadakse veel piima, villa, liha ja nahka. Surikaadid elavad kolooniatena Kalahari ja Namibi kõrbes ning mujal Lõuna- Aafrika kuivadel avamaastikel. Et lagedal kõrbemaastikul on toitu otsiv surikaat kerge saak röövlindudele, peab alati üks koloonia liige puu või põõsa otsas vahti. Surikaatidel on ka lapsehoidjad, kes valvavad poegade järele, siis kui ema on koos teistega toitu otsimas. Liivarebane elab Põhja-Aafrika ja Araabia poolsaare liiva ja kivikõrbetes, kuhu kaevavad urgusid. Mõnikord on nad liikvel päeval, enamasti käivad väikesi loomi jahtimas öösiti. Nende käppadel on karvapadjad, mis kergendavad liival kõndimist. Kasutatud kirjandus : http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/keskkond/9-7-6-2.htm Geograafia õpik 8.klassile lk 44-51 http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rb http://en.wikipedia
Päeval topivad nad oma urusuu kinni , et väljahingatavas õhus sisalduv niiskus urgu jääks . Nõnda on urus niiskem õhk kui väljas ja aurumine keha pinnalt ning ninast ja suust on väiksem.Nad elavad Mojave kõrbes. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile LIIVAREBANE elab PõhjaAafrika ja Araabia poolsaare liiva ja kivikõrbetes, kuhu kaevavad urgusid. Mõnikord on nad liikvel päeval, enamasti käivad väikesi loomi jahtimas öösiti. Nende käppadel on karvapadjad, mis kergendavad liival kõndimist. LÕVISID leidub tänaseni LõunaAafrika kõrbetes, kus nad elavad kuiva aastaaja üle, hankides niiskust ohvrite verest.
annaabi.ee 
