Ehitusalusena halvim on tolmliiv, eriti kui see on veega küllastunud. Savipinnased on tekkinud keemilise lagunemise tulemusena. Osakesed on siin lapergused, läbimõõduga 0,005 kuni 0,001 mm. Puhast savi on looduses harva, tavaliselt segus liivaga. Seepärast liigitatakse savipinnaseid järgmiselt: savid, liivsavid ja saviliivad. Oluline on vee hulk savipinnases. Vastavalt veesisaldusele võib savipinnas esineda looduses kõvana, plastsena või voolavana. Võrreldes liivapinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad, külmumisel paisuvad nad tunduvalt rohkem. Kuiv või väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastne või voolav savipinnas aga vundeerimiseks väga ebasobiv. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 6 Täitepinnasteks võivad olla prahi mahapanekuga tekitatud mulded, täidetud jõesängid jms. Hoone rajamisel täitepinnasele tuleb arvestada selle iseloomu täitematerjali, tihedust ja
lõiku fundamentaalreeperist kuni selle ligema seina või pinnasereeperini. 39.Nimeta kolm tingimust,mida peab pinnasereeperi asukoht kindlustama? Reeperi seisundi jäävus (püsivus), reeperi ülesleiatavus ja juurdepääsetavus, reeperi säilitavus. 40.Millised on soovitatud pinnasetingimused pinnasereeperi asukohale? Soovitavad pinnasetingimusedpinnasereeperiasukohale: kaljupinnas või kõrgemad kohad jämedateraliste liivapinnastega; põhjavee sügavusel vähemalt 34 m; põldudest eemal; vältima karsti ja pinnaseroome alasid ning kohti kus on oodata mäe, ehitus või põllumajandustöid. 41. Loetle reeperite neli põhitüüpi: Põhja, fundamentaal , pinnase, seinareeperid. 42.Millisel juhul kasutatakse riiklikes kõrgusvõrkudes fundamentaalreepereid?Fundamentaalreeperiga kindlustatakse I ja II klassi nivelleerimiskäikude sõlmpunktid. 43
Headeks ehitusalusteks pinnasteks loetakse kaljupinnaseid, mis koormuse all üldse ei deformeeru nt. graniit, kvartsiit, pae ja liivakivid; jämepurdpinnaseid, mis on murenemisel tekkinud pinnased, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on üle 50 % - paerähk, kruus, veerised. Jämedateraline kuiv liiv on tugev ehitusalus, kui liivakiht on küllalt paks. Jämeliiv laseb vett kergelt läbi ja paisub külmumisel vähe. Kõige halvem on tolmliiv, eriti kui see on veega küllastunud. Võrreldes liivapinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad, külmumisel paisuvad tunduvalt rohkem, mis soodustab pragude teket konstruktsioonides. Kuiv või väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastne või voolav savipinnas aga vundeerimiseks väga ebasobiv. Ehitusalusena ei kasutata ka kobedaid kokkusurutavaid ebaühtlase koostisega pinnaseid- turvas, muda, mustmuld. ( Hooned I, Jüri Tamm. LK 12-13) 4.2 Põhireeglid madalvudamentide ehitamisel: kaitse pinnaseniiskuse ja kondensvee mõjul
1.2.3. Kasvupinnase eripindala Kasvupinnase eripindala all mõistetakse pinnase koostisosakeste pindalade summat. Eripindala 2 2 mõõtühikuks on m /kg; mõnikord kasutatakse ka suurust m /g. Kasvupinnase eripindalale avaldavad mõju koostisosakeste suurus ning pinna iseloom. Mida peenematest osakestest kasvupinnas koosneb, seda suurem on tema eripindala. Seega on savikate pinnaste eripindala suurem võrreldes liivapinnastega. Eripindala suurendavad ka pinnaseosakeste krobelisus ning neile kleepunud setted, aga ka orgaanilise aine rohkus. Nii näiteks on 2 ümarateralise tüüpilise liiva eripindala 700 … 2000 m /kg, 2 murenenud ning rauasetteid sisaldava peenliiva eripindala on 5000 … 20000 m /kg
annaabi.ee 
