kitsas oja, kus elutseb jõeforell ja käib kudemas meriforell. Vanajõe org on alates 1962. aastast kaitse all. Vanajõe orgu kujunemine on väidetavalt saanud alguse inimtegevusest. Kunagi asus seal lähedal Õngu külas väike vesiveski, mis kuulus Vaemla mõisnikule, kellel tekkis, aga Suuremõisa mõisniku Unger-Sternbergiga tüli. Ja Unger-Sternberg käskis oma orjadel kaevata uue kraavi, et vesi Õngu küla veskist mööda juhtida. Pehmes liivapinnases kujundas voolav vesi endale kiiresti järjest sügavama ja looduslikuma sängi, mida hakati kutsuma Uueks jõeks. Ka vana jõe kuiv säng on maastikul aimatav. Praegugi kujundab loodus ise sealset maastikku. Peaaegu igal aastal kukub mõni suurtest puudest oru servast alla, purustades piirdeid ja jooksutades liiva. (hiiumaa.ee) foto: http://fotoalbum.ee/photos/tulp Sääretirp Sääretirp on kirde-edela suunaline, merepoolt tugevasti töödeldud vallseljak, mis on umbes 2
fenomeni ei oska seletada. 11 10. KOKKUVÕTE Kaubi kalme asub Viljandi maakonnas, Halliste vallas, Kulli külas ning kalme dateering kuulub 16-17 sajandisse. Kalme leiti juhuslikult Raudsepa karjäärist 1998. aasta suvel, kust veeti teetööde jaoks liiva. Kaubi leide ja väljakaevatud luustikke säilitatakse Tartu Ülikooli arheoloogia kabinetis. Luustike säilivus oli suhteliselt halb, kuna kalme asus liivapinnases. Kaubi kalme on külakalme. Külakalmed olid Eestis sel ajal tavalised nähtused, mida aktsepteerisid ka võimud. Hauapanused on iseloomulikud 16-17 sajandile. Sel ajal maeti surnu tavaliselt riietes, seega on palju leide riietega seotud (nt. sõled, pandlad, helmed, sõrmused), aga on ka odavast materjalist ehteid. Kaubi kalme kohta on küll kirjutatud päästekaevamiste aruanne, kuid põhjalikumat ülevaadet Kaubi kalmistu materjali põhjal tehtud ei ole
dammaravaigu, mastiksi ja kampoli kõvadust. Nendest valmistatakse madalakvaliteedilisi kiirestikuivavaid piiritus- ja tärpentinlakke. Kauri on Austraalia vaik, mis saadakse Agathis Australise nimelisest puust. Manila kopaalid e. agatkopaalid on india päritolu korral saadud puust nimega Agathis alba, teised samanimelised tuuakse Filipiinidelt. Sulavad kergesti ja annavad õliga koos laki, mille kile ei turbu vees. Kõvad ehk tõelised kopaalid leiduvad liivapinnases paarikümne cm kuni 1m sügavusel. Need on jäänused kunagi kasvanud puudest. Kõige kõvemad nendest on nn. Sansibaari kopaalid. Kõvu kopaale saadakse ka kopaiisapuudelt (Trachylolium Verrycosum). Kopaalid on olnud maalimises kasutuses alates XVII sajandist. Aga kõik iidsete kopaalide leiukohad olid selle sajandi alguseks ammendatud ja kui belglased okupeerisid Kongo siis ilmus turule kopaal Kongo. See vaik oli põhitooraine eriti hinnaliste õlilakkide jaoks. Dammaravaik
..15 m tagant filterkaev. Sellega tagatakse vee sissepääs dreenidesse allpool põhjavee pinda, so tsoonis kuhu taimejuured ei arene. Spordiväljakute kuivendamisel on oluline , et oleks tagatud pinnavee kiire äravool. Selleks peab drenaaazivõrk olema suhteliselt madal ja tihe.Dreenikaevikud tuleb täita hästi filtreeriva materjaliga. Kuivenduse intensiivsus määratakse maksimaalse sademete hulga järgi. 54. Kuidas valitakse dreenifiltrit? Levinud on seisukohad, et liivapinnases olev dreenifilter peab olema sellest vähemalt 5 korda parema veeläbilaskvusega ning savipinnases olev filter vähemalt 20 korda parema veeläbilaskvusega. kus D15 kruusa sõelkõveralt vastav läbimõõt, millest 15 % osakesi on väiksem; d15 pinnase sõelkõveralt vastav läbimõõt, millest 15 % osakesi on väiksem; Kruusfiltri valikul lubatud kruusaosakeste väljakandeks pakutakse kuni 5%. Kui kruus sisaldab üle 7% suffosiooniohtlike osakesi s.t
annaabi.ee 
