· Paraboolluited - Poolkuukujulised parabool-ehk mõrdluited (ka barhaanid) tekivad kõrbe äärealadel, kus on vähe liiva ning tuul puhub valdavalt ühest suunast. Tuule suunda näitavad luite teravdunud harud. Servad on eendunud sellepärast, et liiv liigub seal palju kiiremini kui luite paksus keskosas. Luite moodustumine Tuul kannab liivaterakesi tasapisi edasi, kuid ka tugeva tuulega ei tõuse need maapinnast kuigi kõrgele. Liivaluide hakkab kujunema sinna, kus mingi takistus , näiteks taimepuhmas, aeglustab tuult ning liiv, mida see kaasas kannab, pudeneb maha. Mida rohkem liiva koguneb, seda kõrgemaks kasvab tuuletõke, mis omakorda suurendab lisanduva liiva hulka. Mullastik Kõrbevööndi mullad sisaldavad väga vähe huumust ja on seetõttu ühtlaselt helehallid. Parasvöötme kõrbetes on levinud hall-pruunmullad, lähistroopika kõrbetes hallmullad ja troopilistes punamullad. Paraja kunstliku niisutuse korral
Liivakõrbega kaasnevad alati ka liivaluited. Tuul võib luidetele mitmesugust kuju anda. Mõnda tüüpi luited, nagu näiteks täht- ehk püramiidluited, on suhteliselt püsivad, teised aga, nagu näiteks barhaanid liiguvad aastas kuni 20 meetrit. Liivaluited kujunevad sinna, kus on mingi takistus, näiteks taimepuhmas või suurem kivi. Tuul kannab liivaterakesi tasapisi edasi, kuid ka tugeva tuulega ei tõuse need maapinnast kuigi kõrgele. Liivaluide kasvab järjest suurema hooga, sest mida rohkem on seal liiva, seda suurem on tuuletõke.Vall-luited kujunevad liivarohketes kõrbetes, kus valitsevad idasuunalised tuuled, moodustades paralleelsete ridadena asetsevaid luiteid. Et need paiknevad tuule suunaga risti, nimetatakse neid ka ristluideteks. Tähtluited ehk püramiidluited sünnivad paigus, kus tuule suund pidevalt vaheldub. Mõnedes kohtades kasvavad sellised luited kuni 80 meetri kõrguseks või siis veel kõrgemaks.
Kui puhuvad kuivad ja kuumad tuuled idast, siis võib temperatuur tõusta veelgi kõrgemale. Need tuuled valitsevad peamiselt talvel aprillist augustini ja on väga tugevad ning kuumad. Nad kannavad kaasa taimede ja putukate jäänuseid ning on väikeste luidete tekke allikaks. Luited ehk düünid on püsiva suunaga tuulte toimel tuiskliivaaladel moodustunud liivakuhjatised. Tuul kannab liivaterakesi tasapisi edasi, kuid ka tugeva tuulega ei tõuse need maapinnast kuigi kõrgele. Liivaluide hakkab kujunema sinna, kus mingi takistus, näiteks taimepuhmas, aeglustab tuult ning liiv, mida see kaasas kannab, pudeneb maha. Mida rohkem liiva koguneb, seda kõrgemaks kasvab tuuletõke, mis omakorda suurendab lisanduva liiva hulka. Tuulepealne nõlv on lauge, tuulealune aga järsk. Luiteid võib olla mitmeid tüüpe: · Kui kõrbes valitsevad kindlasuunalised tuuled, moodustuvad paralleelsete ridadena asetuvad luited
annaabi.ee 
