Liivakivipaljandist leiduvad paleontoloogilised leiud (rüükalade luutükikeste ja primitiivsete taimede ehk psilofüütide jäänused) teevad koha ainulaadseks kogu Ida-Euroopas. Pärnu jõe Sindi-Tori lõigul avanevad Devoni liivakividest allikad, mis on ka veesäilituslikult olulised. Allikaterühm illustreerib vee väljavoolu tingimusi kesk-alamdevoni veeladestiku Pärnu orundis. 2.2. Kaitse-eesmärgid Kaitse-eesmärkideks on liikidele soodsate elutingimuste ja liivakivipaljandi säilitamine. See on kasvukohaks ja elupaigaks paljudele ohustatud liikidele ja oluline on, et see oleks neile hea koht ka edaspidi. Allikate puhul tuleb säilitada veetaseme vooluhulk. Praeguseks on kolmest allikast järgi ainult üks, mille voolu veetaseme hulk on väga väike. Oluline on liivakivipaljandi ja koobaste säilumine. 2.3. Ohud loodusväärtustele Tori Põrgu loodusväärtustele võivad ohuks olla nii inimtegevusest tingitud probleemid kui ka loodus ise
Valgesoo maastikukaitsealad; Peri park; Himmaste allikad; Karu Kakutu pettäi; Kraaviotsa pettäi; Oru pettäi; Uibojärve tamm; Viira lehis; Tilleoru tammed; Kiidjärve rändrahn; Metste rändrahn ja Taevaskoda. Paljud neist aladest ja objektidest on looduskaitse all selletõttu, et kaitsta nende looduslikku ilu ja, et need kohad säiliksid ka järgmised aastakümned vaatamisväärsustena. Nendest kõige tuntum on kahtlemata Taevaskoda, mis on enda nime saanud liivakivipaljandi ja koobastiku järgi. Taevaskoda jaguneb Suureks- ja Väikseks Taevaskojaks, neid eristatakse liivakivipaljandi kõrguse poolest. 7 4. Põllumajandus Põlva vallas on haritavat põllumaad kokku 1095 ha, mis on kõik eraisikute valduses. Põllumaa kasutus jaguneb ühtlaselt taime- ja loomakasvatuse vahel pooleks. Põllumajandusega tegutsevad valla piires peamiselt eraisikud, kes toodavad enda kasutuse jaoks ja kes müüvad suurettevõtetele
Kroonika teab pajatada, et 17.- 18. sajandil olnud Suure Taevaskoja kaljus mitme jala kõrgusel lõhe, millest inimene vaevalt läbi mahtunud. Sissekäik viinud suuremasse ruumi, mille taga olnud veel kolm eraldi kambrit. Kaugemast minevikust ürikulised andmed puuduvad, on vaid põlvest põlve edasiantud muistendid 3.2. Väike Taevaskoda Saesaarest umbes pool kilomeetrit allavoolu asub Väikese Taevaskoja punakas kalju. Liivakivipaljandi pikkus on ligi 190 meetrit ja kohati on ta kuni 13 m kõrge. Kaljul kasvavad sihvakad männid, nende all kanarbik ja samblikud. Kaljuseinas on kaldapääsukeste pesaauke. Ahja jõe paremal kaldal kulgeb Väikese Taevaskoja kalju juurest teerada raudteejaama poole viivale asfaltteele. See romantiline teerada lookleb suurte puude all vetest uuristatud Kimera sälkoru põhjas. Kohati kaunistavad tee ääri sõnajalapuhmad, rohkesti on rändrahne
annaabi.ee 
