Pressfiltrid. Pressfiltreid (survefiltratsioon) kasutatakse kinnistes tankides, kus vesi surutakse rõhu all läbi filtreeriva kihi. Filtrid koosnevad ühest või mitmest filtreerivast kihist. 2.2. Kaheastmeline filtreerimine Filtreerimisel on tähtis teada kuidas toimub tegelikkuses ühendite sadenemine ja paigutus ning sette paksus filtril. Ideaalne oleks sadenemine kogu kihi ulatuses kõigil osakestel ühtemoodi. Praktikas ei ole see võimalik, kuna liivakihil, mida regenereeritakse tagasipesuga, on alati peenemad osakesed ülemistes kihtides ning jämedamateralised osakesed all. See terakeste jaotus tingib ebaühtlase ühendite sadenemise nii ajaliselt kui kihi paksuselt. Parim filtreerimise efektiivsus saavutatakse kui terakeste suurus on peenem filtri alumises osas. Seetõttu ongi kasutusel 2-kihilised filtrid. Põhjuseks, miks jämedateralisem materjal asub ülevalpool peenemateralisest liivast on see, et ülemise kihi tihedus on väiksem
Meenikunno looduskaitseala kolm põhilist biotoopi on raba, mets ja järv. Kõige suurem osa kaitsealast on raba, mille edelaosa tekkis enam kui 8000 aastat pärast jääega veekogu kinnikasvamisel. Ülejäänud raba areng on alanud Eestis suhteliselt harval moel – rabaturvas on hakanud ladestuma otse liivale. Sealne turbakihi paksus on kuni 6 meetrit. Meenikunno raba turbalasundid on veega küllastunud, liivad selle all ainult osaliselt ja raba nii-öelda „ripub“ kuival liivakihil ehk põhjavesi on sügaval ja raba alla jääb kuiv kiht. Umbes 1500 ha pindalaga mitmekesises rabamassiivis levib peamiselt puisraba, kuid esineb ka älvestikke ja ka mitu suurt laugasjärve (Suur Suujärv, Keskmine Suujärv ja Kamarusjärv). Rohkesti on rabasaari, kus kasvab põlis mände. Pähnisaart, mis on saartest kõige suurem, katab kase-haava salumets. (Keskkonnaamet, 2012) Meenikunnos looduskaitsealal asub 233 hektarit looduslikult vanu metsi, mis esindavad
as two separate subtypes. Et nii metsa kui ka mulla omadused (kaasaarvatud tootlikkus) kasvavad oluliselt erinedes, sõltudes mulla lõimisest ja eriti moreenikihi tüsedusest, siis metsakorralduse käigus seda kasvukohatüüpi kasutatakse kahe erineva metsa osatüübina. A typical cowberry subtype can be found on typical podzolic soil on a thick layer of sand (with thickness more than 1,2 meters). Tüüpiline pohla kasvukohatüüpi võib leida tüüpilisel leedemullal paksul liivakihil (tüsedus rohkem kui 1,2 meetrit). The stands are of average productivity, the quality classes from II to III. The undergrowth is either absent or consists of sparse junipers and rowan trees. Puistud on keskmise tootlikkusega, boniteediklass on II...III. Alusmets puudub või koosneb hõredatest kadakatest ja pihlakatest. The ground vegetation includes only a few species. Dwart shrubs dominate: cowberry, bilberry, heather. Alustaimestik sisaldab ainult mõningaid liike. Puhmadest
annaabi.ee 
