* Tunnsed rind ja puusad sama ümbermõõduga ja peenike vöökoht. Ideaalsed liivakella möödud on 90 60, 90 ehk siis 30 cm vahe. Täidlane rind ja istmik. * Riietumise põhitõed Täiuslikuks peetud figuur kannab välja kõik, kuid vältida tuleks suuri lohvakaid vormitud riideid, mis varjavad ilusat figuuri. Rüüsideja volangidega ei tohiks puusa- ja rinnapiirkonnas liialdada. Vöökoha rõhutamiseks võib kasutada vööd. Riiete pikkustest sobivad: 1) MINI PIKKUS, sest se rõhutab liivakellale omaseid ilusid jalgu. 2) SHORTS, LÜHIKESED PÜKSID, sest need toovad liivakellale omased ilusad jalad esile. 3) KLASSIKALINE PIKKUS, PIKAD PÜKSID, sest se toob jalad esile. 4) BIKINI PIKKUS, sest se rõhutab vormikat keha. 5) ÜLEPÕLVE PIKKUS, sest se pole liiga lühike ega ka liiga pikk ja sobib ideaalselt. 7) VORMITUD KÄEAUGUKAAR, sest se istub liivakella figuurile hästi 8) ÜMAR KAELUS, sest se ei tee kaelea liiga lühikeseks. 9) 3/4 PIKKUS, sest se lisab käele pikkust.
1. Ninaesik 2. Pärisninaõõs Välisnina koosneb ninaluudest, ülalõualuu otsmikuluumistest jätketest, ninakõhredest ja pehmetest kudedest (nahk ja lihased). Eristatakse ninajuurt, ninaselga, ninatippu ja külgmisi osi. Nina suurus ja kuju varieeruvad individuaalselt. KÕRI larynx - organ, kust tuleb hääl. Asub 4.-6. Kaelalüli kõrgusel. On kaetud kaelalihastega ja külgedel asuvad kilpnääre ja suured veresooned. Kõri taga asub neel.Kõriõõs sarnaneb liivakellale. Kõri toes koosneb kõhredest. Kõri jaotatakse korrusteks: 1. Kõriesik ülemine laiem osa. Seal on rikas limaskest, mis on varustatud tundenärvilõpmetega. Iga võõrkeha kutsub tänu sellele esile köhatuse või läkastuse. 2. Kõrivatsake selle seinas on palju seroosnäärmeid, mille nõre niisutab häälepaelu. 3. Häälekõrialune õõs läheb üle hingetoruks. Hääl tekib kõri keskosas kõrikitsuse seinas moodustuvate sagitaalsete häälekurdude kaasaabil
Koosneb ninaluudest, ülalõualuu otsmikuluumistest jätketest, ninakõhredest ja pehmetest kudedest (nahk, lihased). Eristatakse ninajuurt (kinnitub otsmiku piirkonda), ninaselga, ninatippu (-otsa) ja külgmisi osi (ninatiivad). Nina kuju ja suurus varieeruvad individuaalselt. KÕRI larynx Kõri asub kaelal 4.-6. kaelalüli kõrgusel. Ta on kaetud kaelalihastega, külgedel asuvad kilpnääre ja suured veresooned, taga - neel. Kõriõõs sarnaneb frontaallõikel liivakellale. Ta on keskosas sissenöördunud kahe sagitaalsuunalise paariskurru varal (kõrikitsus), milledest ülemised on esikukurrud (vestibulaarkurrud) ja alumised häälekurrud (vokaalkurrud). Nimetatud kurrud jagavad kõriõõne 3-ks korruseks: kõriesik - ülemine laiem osa, kõrivatsake ja hääekõrialune õõs (laienenud osa), mis läheb üle hingetoruks. Kõri toes koosneb mitmest erineva suurusega kõhrest, mis on omavahel ühendatud sidemete ja liigestega
kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad. Reflekside abil hinnatakse närvisüsteemi seisundit ja määratakse ka ravi nagu nõelravi, tsooniteraapia, punktmassaaz. Alkoholismiravil võib kujundada refleksi, kus üksnes alkoholi lõhn kutsub esile tugeva iivelduse. Kõri anatoomia ja füsioloogia. Kõri e. larynx. Kõri asub 4-6 kaelalüli kõrgusel, kaetud on see kaelalihastega külgedel asuvad suured veresooned ning kilpnääre, tagaosas on neel. Kõriõõs sarnaneb liivakellale, see on keskelt sissenööritud kahe paariskurru abil. Ülemised nendest on vestibulaarkurrud, alumised häälekurrud. Kõriõõne on seetõttu jagatud kolmeks korruseks. Kõriesik, kõrivatsake ja häälekõrialune õõs, mis omakorda läheb üle hingetoruks. Kõri koosneb mitmest omavahel sidemete ja liigestega ühenduses olevast kõhrest. Kõige suurem kõhr on kilpkõhr, selle abil ühendub kõri keeleluuga ja mille etteulatuv nurk moodustab kõrivälje. Kilpkõhre sisepinnale
annaabi.ee 
