* Annie Besanti "Elu mõistatus teosoofia valgusel", * Blavatsky "Vaikuse hääl", * ja mõned Krishnamurti teosed. Praeguse TÜ alguseks võib Eestis lugeda 1989. aastat, mil Tartu Ülikoolis ja Tallinnas korraldati esimesed loengud, tookord küll võrdleva usundiloo nimetuse all. Lektoriteks olid Hannu Vienonen ja Tapio Härkönen. Regulaarselt hakati koos käima 1990. aastal. H.P.B. Looz loodi 1992. a. ja registreeriti ametlikult Indias Adyari peakorteris. Loozi esimene juhataja oli Eha Liivakant (Remme). Eestis on siiani vaid üks looz, ja kuna riigi isesesvaks esindamiseks on vaja 7 loozi, siis kuulub looz praegu Soome Teosoofia Ühingu koosseisu. Soome Teosoofia Ühing asutati 1907. aastal. Esimene nüüdiasaegne tõlkeraamat, Swami Vivekananda "Karma-jooga" (tõlkinud Anu-Reet Hausenberg ja Eha Liivakant) ilmus 1992. Ajakiri "Teosoof" alustas ilmumist 1994, esimesed toimetajad olid Anu-Reet Hausenberg ja
Selles on moraali tuum. Selles on eetika ja ebaeetika kaalukeel. Me peame alati küsima: kas hea, mida me taotleme, on küllalt suur, ja halb, mille abil me seda taotleme, küllalt väike, et hea, mida me taotleme, suudaks lahustada halva, mida me kasutama, enese olematuks?“ Jaan Kross. Terve elu peab inimene endalt küsima just neid küsimusi. Me ei saa teha erinevaid otsuseid mõtlemata, mis on selle tagajärg. Kasutatud allikad 1. Liivakant A. Eetika olemusest. Kättesaadav: http://www.hot.ee/l/loovusekool/Eetika.html, (külastatud 09.10.2014). 2. Eetikaveeb. Mis on moraalifilosoofia? Tartu Ülikooli eetikakeskus. Kättesaadav: http://www.eetika.ee/et/moraal/teoreetiline_eetika/moraal, (külastatud 09.10.2014) 3. Louis P. Pojman „Eetika. Õiget ja väära avastamas“. Tallinn: EKSA, 2005. 4. Eetikaveeb. Eetika ja moraal. Tartu Ülikooli eetikakeskus. Kättesaadav: http://www.eetika
empaatilisus, kultuursus, kuulamisoskus, loomulikkus, mõõdukus, moraalsus, korrektsus, leplikkus, osavõtlikkus, otsekohesus, peenetundelisus, heasüdamlikkus, harmoonilisus, sallivus, tolerantsus, printsipiaalsus, solidaarsus, soliidsus, südamlikkus, sõnapidamine, siirus, südamlikkus, taktitundelisus, jne, jne. Nii kodul, lasteaial kui koolil on siin palju võimalusi väärkate järeltulijate kasvatamisel, kes oluliselt erineksid praegusest põlvkonnast. (Allikas: Ants Liivakant 2006) 2.2 MEREMEHE KUTSEETIKA • Kutse-eetika spetsiifikast Kutse-eetika on eetika rakendatud mingi elukutse puhul. Ehk teiste sõnadega – üldtunnustatud eetikaprintsiibid ja – normid, mis murduvad läbi mingi elukutse tingimuste prisma, kujundades kutseetika eripära. Professionaalse tegevuse eetilisi aspekte uurib kutse-eetika. Kutse-eetika spetsiifika seisneb elukutse keerukuses. On elukutsed, mis mõjutavad inimese arengut ja tervist, ja elukutseid, kus eetikanõuete
annaabi.ee 
