Roostetöpid mullas- rauasisaldus, gleistumist, ebaühtlast veereziimi Hele horisont huumushorisondi all- toitainete vaesust, väljauhtehorisont 20. Miks kujunevad mulda erineva värvuse, tüseduse ja koostisega horisondid? B-horison e sisseuhtehorisont- sinna kogunevad huumusosakesed ja savimineraalid, mida uhutakse allapoole. Savikam lõimis. E-horisont- sellest on toitained välja uhutud ja seetõttu on see heledam ning liivakam lõimis. G-horisont e gleihorisont- gleistumise tõttu on seal pidev liigniiskus, väga tihe muld ning sinikashall. 21. Horisondid tekivad mullas põhiliselt... sademete ja auramise tõttu. Vesi paigutab ained ümber. 22. Mida näitab horisondi tüsedus mullas? Piirkonda, kus muld on ning millised protsessid on ülekaalus ja kui kaua. 23. Miks tekivad maailma eri piirkondades erisugused mullad? Kliimaerinevused, vee, loomade ja taimede rohkus. Erinev lähtekivim. 24
TOOMPIHLAKAS Amelanchier Mullastik- vähenõudlik 6 Niiskus- Valgus- poolvari Haljastusväärtus- kasutatakse haljastuses Lehed- sügisel dekoratiivsete lehtedega Õied- valged, väiksed, viietised, tipmistes kobarates Viljad- söödavad, väike kerajas õunvili, must kuni punane Vilju kasutatakse kondiitri ja veinitööstuses VIIRPUUD Crataegus' Mullastik- savikam ja liivakam muld, kuigi kasvavad ka vähem viljakatel muldadel Niiskus- taluvad mullakuivust Valgus- valgusnõudlikud Haljastusväärtus- kasutatakse haljastuses Puu võra- Lehed- abilehtedega koos, vahelduvad lihtlehed Õied- valged, kahesugulised, kännastes või sarikates, viietised Viljad- kerajad või piklikud, meenutavad õuna, punased, kollased või mustad Viirpuudel on tugev puit, sellest tuleb ka tema nimi. Kuna paljude viirpuude viljad on söödava, kasutatakse neid ravimite tegemisel
temal on kujunenud meie koduvabariigi kõige viljakamad mullad.Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatkivimite avamusel on 5 viimase jäätumise moreen harilikult halli värvusega ning koosneb peamiselt kohalike karbonaatkivimite murendmaterjalist. Devoni punakavärvuselistel liivakividel ja aleuroliitidel esineb teistest moreenitüüpidest liivakam Devoni materjali rohke punakaspruun moreen. Kuna magma- ja moondekivimid on karbonaatkividest kulumisele ja murenemisele vastupidavamad, siis Devoni avamuse moreenid on Põhja-Eesti hallidest moreenidest magma- ja moondekivimite rikkamad. Karbonaatkivimite hulk suureneb neis taas alles vabariigi kaguosas, kus moreeni koostist mõjustavad juba Ülem-Devoni heledavärvuselised dolokivid. Viimaste mõjul on moreeni värvus siin heledam.Moreenist koosnevaks kuhjeliseks
põhja- ja ka sisemoreenist. · Põhimoreeni lõimis, kivimiline koostis, värvus ja muud tunnused sõltuvad eeskätt lamavatest aluspõhjakivimitest. o Paekalda ees rohekas- või sinakashall liivsavimoreen (karbonaatkivimid puuduvad) o Ordoviitsiumi ja Siluri avamusalal on moreen halli värvi ja koosneb peamiselt karbonaatkivimeist. o Devoni avamusalal moreen liivakam ja sisaldab rohkesti Devoni materjali, värvuselt punakastpruun. · Moreenis olevad juhträndkivimid aitavad meil täpsustada liustiku liikumissuundi. · Moreenid on Eestis peamine ehitusalus ja viljakate muldade lähtekivim Liustikujõetekkelised setted · Kuhjatud mandrijää sulamisvete poolt. · Koostis võib olla väga erinev, erinevalt moreenist (millest nad on sulamisvete poolt välja uhutud) on koostisosad ümarmad.
annaabi.ee 
