Igasse tiiki juhitakse värsket vett eraldi ja kasutatud vesi eemaldatakse igast tiigist ilma seda järgmistesse tiikidesse laskmata. Kui vesi voolab ülemisest tiigist ära alumiste kaudu, halveneb alumiste tiikide veekvaliteet ja haiguste leviku risk on suurem. Kindlasti ei tohi unustada, et tuleb mõõta happesust ja hapnikusisaldust vees. Happeline vesi (mida meil eestis esineb õnneks vähe) on vähkidele kahjulik. Happelise vee korral kasutatakse lupjamist ja ka vee läbilaskmist liivafiltrist, mis normaliseerib pH. Lisaks pH mõõtmisele, on tarvidus teada veel Al, Fe, Ca sisaldust vees. Vesi (pinnavesi) on tavaliselt kõige happelisem kevadiste ja sügiseste suurvete ajal. Lupjamine on vajalik kui pH on alla 6 ja kaltsiumisisaldus vees on alla 5 mg/l. Sissevooluvee lupjamist soovitatakse teha lupjamiskaevu abil. Lupja saab osta otse lubjatehastest või poest kotikaubana. Üldiselt on Eestis madala pH-ga vaid rabaveed.
Kationiidid eemaldavad katioonid ning anioniidid eemaldavad anioonid. Vee kuumutamisel üle 65 C NCO3- laguneb, tekib katlakivi CaCO3: HCO3- H+ + CO32- Vesinikkarbonaadi lagunemine toimub suhteliselt aeglaselt ning seetõttu kaltsiumkarbonaati moodustub vee kuumutamise samuti suhteliselt aeglaselt. Fe2+ ioone sisalduva vee kokkupuutel õhuga: võib moodustuda segamisel vette Fe(OH)3, mis sadestub mõõdukitesse, klappidesse ja võib viis süsteemi rikkeni. 2Fe2+ + ½O2 + H2O 2Fe3+ + 2OH- Liivafiltrist läbi laskmisel Fe2+ ioonide hulk väheneb. 16. Vee karedus tingitud Mg- ja Ca- sooladest. Väljendatakse katlakivi tekitavate Ca-ja Mg-soolade sisaldusega vees (mmol/l). Jaotatakse mööduvaks ja jäävaks kareduseks. Mööduv karedus karbonaatne, tingitud vees lahustunud Ca- ja Mg- vesinikkarbonaatidest. Väheneb vee keetmisel. (lagunevad ja sadenevad CaCO3) Püsiv karedus mitte-karbonaatne, tingituda teistest Ca- ja Mg- sooladest (sulfaad,kloriid, nitraat)
süvakihtidest. Viimane on aga hapnikuvaene. Suvel on pinnavee temperatuur vähi jaoks optimaalsele lähedane. Tumedad, kõrge huumusesisaldusega rabaveed on happelised, samuti võivad seda olla lumesulaveed ja vihmavesi ja seetõttu on nad vähikasvatuseks vähesobivad. Vesi on tavaliselt kõige happelisem kevadiste ja sügiseste suurvete ajal. Happelisust võib vähendada lupjamisega - näiteks koos liivafiltrist läbi laskmisega. Pinnavee kasutamisega seotud oht on vähihaiguste levimine kasvandusse, kui ülesvoolu esineb vähi asurkondasid. Vähihaiguste tõrjumiseks võib mõnel puhul kasutada liivafiltreid. Vee korduvkasutus Vett võib korduvalt kasutada pumpamise, filtreerimise ja desinfitseerimise abil. Kuna vee soojendamine on kallis, on näiteks soojas hautamisel ja intensiivsel kasvatamisel tasuv osa juba soojendatud veest taaskasutada. Efektiivse filtreerimise ja
annaabi.ee 
