Maailmas üks tuntuimaid klassifitseerimissüsteeme on "ühtne pinnase klassifitseerimissüsteem (ASTM D-2487)" (unified soil classification system). Selle järgi jaotatakse kõik pinnased kahte suurde gruppi jämeteralised ja peenteralised pinnased. Esimestel on osakesi läbimõõduga üle 0,075 mm rohkem kui 50% ja teistel vähem kui 19 50%. Esimene grupp jaguneb omakorda kruusadeks ja liivadeks olenevalt 4,75 mm jämedamate terade hulgast. Kui neid on üle poole, siis on tegemist kruusa, muidu liivaga. Edasi jaotatakse nii kruusad kui liivad koostise ühtluse järgi (d60/d10 kaudu) ja peente osakeste osatähtsuse kaudu. Peeneteraliste pinnaste peenem jaotus toimub niinimetatud Casagrande plastsuskaardi abil Eeltoodud liigituse põhimõtet on kasutatud ka Eesti projekteerimisnormides (tabel 2.4)
Esimestel on osakesi pinged on vaja määrata ja summeerida nendest põhjustatud pinged. põhjustavad purunemise, siis peab piirjoon olema neile puutujaks. Puutuja läbimõõduga üle 0,075 mm rohkem kui 50% ja teistel vähem kui 50%. Esimene Nurgapunktide meetod võimaldab leida pinged ka punktide all, mis joonestamise järel saame määrata tugevusparameetrid c ja . grupp jaguneb omakorda kruusadeks ja liivadeks olenevalt 4,75 mm asuvad koormatud ristküliku kontuurist väljapool. Suurema pinnaga Olenevalt proovi dreenimistingimustest, kasutatakse kolme erinevat jämedamate terade hulgast. Kui neid on üle poole, siis on tegemist kruusa, vundamendil on ühesugusel sügavusel pinged suuremad. teimimiskeemi. muidu liivaga
- tolmliiv osakesi > 0,1 mm vähem kui 75 % Maailmas üks tuntuimaid klassifitseerimissüsteeme on "ühtne pinnase klassifitseerimissüsteem (ASTM D-2487)" (unified soil classification system). Selle järgi jaotatakse kõik pinnased kahte suurde gruppi jämeteralised ja peenteralised pinnased. Esimestel on osakesi läbimõõduga üle 0,075 mm rohkem kui 50% ja teistel vähem kui 50%. Esimene grupp jaguneb omakorda kruusadeks ja liivadeks olenevalt 4,75 mm jämedamate terade hulgast. Kui neid on üle poole, siis on tegemist kruusa, muidu liivaga. Edasi jaotatakse nii kruusad kui liivad koostise ühtluse järgi (d60/d10 kaudu) ja peente osakeste osatähtsuse kaudu. Peeneteraliste pinnaste peenem jaotus toimub niinimetatud Casagrande plastsuskaardi abil Eeltoodud liigituse põhimõtet on kasutatud ka Eesti projekteerimisnormides (tabel 2.4). Tabel 2.4. Pinnaseliigitus Eesti projekteerimisnormide alusel
annaabi.ee 
