Peamiselt on need kasutusel oskuskeeles, ühiskeelde on juurdunud vähesed. Liitverbe võib siiski pidada kasvavaks komplekssõnade tüübiks, sest uusi liitverbe leiab nii ajakirjandusest kui ka interneti suhtlusmeediast. Liitverbid on enamasti tekkinud tuletatud põhiosaga liitnimisõna reanalüüsil, mille tagajärjeks on pöördtuletis, s.t nimisõnaliite ees olevat kompleksset tüvekuju on hakatud kasutama verbina (iseteenindus > iseteenindama, esilinastus > esilinastuma). Liitverbi põhiosa võib olla lihtverb (eel+tellima), tuletis (taas+elustama) või võõrverb (kaas+finantseerima). Laiendosaks on harilikult piiratud hulk muutumatuid sõnu (järel+valmima), kinnistüvesid (esi+linastuma), harvem ka omadussõnu (kiir+uisutama) või nimisõnu (kaitse+pookima). Muutumatutest sõnadest moodustavad liitverbe sagedamini taas (taas+esitama), eel (eel+soojendama), järel (järel+küpsema) ja üle (üle+hindama). Lühi- jm kinnistüvelisi liitverbe
ühend, mis ei ole küll liitsõna, kuid moodustab kindla tähendusega mõttelise terviku. alla kirjutama (vrd vihikusse kirjutama) ära minema (vrd teatrisse minema) II Tegusõna KLK 1. Tavakohaselt kirjutatakse lihtverbide kõik vormid muudest sõnadest LAHKU. puu oli vette kukkunud, vette kukkunud puu, selgesti loetav käekiri, kollaseks värvitud aed, metsas kasvavad taimed, aed oli kollaseks värvitud 2. Liitverbi osissõnad kirjutatakse kõigis vormides alati KOKKU. on sajakordistanud, salalukustasin, hädavaletasin, taandarenenud, kooskõlastatakse 3. Ühendverbidesse kuuluv määr- või käändsõna kirjutatakse verbist LAHKU (lahkukirjutamine on alati õige). pähe õppimas, on pähe õppimata, pähe õppimata luuletus, olevat tähele pannud, silmas pidades 4. KOKKU kirjutatakse ühendverbidest moodustatud teo- ja tegijanimed. päheõppimine (aga pähe õppima)
Kestus 1) momentaanid väljendavad hetkelist või ühekordset tegevust: haugatama, minema; 2) frekventatiivid väljendavad korduvat tegevust: hõikuma, limpsima; 3) kontinuatiivid väljendavad kestvat tegevust: vaatlema, küsitlema; 4) inhoatiivid väljendavad tegevuse algust: hakkama, uinuma. Verbide jaotus struktuuri alusel: 1. Lihtverbid koosnevad ühest tüvest, nt küsima, käima, sõdima. 2. Liitverbid. Koosnevad kahest kokkukirjutatud tüvest, kusjuures liitverbi komponendid on lahutamatud, nende vahele ei saa paigutada muid sõnu. Liitverbi tunneme ära selle järgi, et viimane operatsioon, mis nende saamisel on tehtud, peab olema liitmine. Selliseid nn puhtaid liitverbe on eesti keeles vähe, ca 200, nt alahindama, esietendama, eelregistreerima, taandarenema, vastunäidustama, taaselustama. Teine traditsiooniliselt liitverbi alla loetav rühm on liitsõnast saadud verbituletised, kus tulemuseks on teatud kindla sisuga verb, kuid
annaabi.ee 
