Ta esindas Stanislavski põhimõtteid teatrit, mkis baseerub näitlejate ümberkehastumisele ja läbielamiskunstile ning püüdleb alateadvuse äratamisele läbi teadlike tegevuste. Tema lavastustega on seotud ka ebatraditsionaalsete teatriruumide otsing. ,,Inimene ja jumal" - põhineb Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" II osal ja on tugevalt keskendunud tõeotsingutele ja filosoofilistele arutlustele. Kogu lavastus on üles ehitatud filmiliku kiirusega, vahelduvatele lühistseenidele, mida liitvaks tegelaseks oli Indrek. Lavastuse visuaalsus (Helge Uuetoa) oli omas ajas vägagi funktsionaalne ja tinglik. Lisaks üllatavale vormile torkas lavastus silma ka ohtra tegelaskonna üksikute karakterite väga detailitäpse ja iseloomustatud esituslaadiga, mis andis märku süvitsiminevast lavastajatööst. ,,Hamlet"- visuaalseks taustaks oli mustas koloriidis tühi lava, silmatorkavalt rusuv külmade metallsilindritega põiming. Selles peegeldus 1966. aasta lakoonilisus. Metall ja kunstnahk
Neis dram. peitus ka originaalsest lähtuvate kindlate ideeliinide väljatoomine. Oma teksti loomisel olid tal kindlad eetilised põhimõtted. Panso varasemate lavastuste hulgas on eriti märkimisväärne 62 aasta esietendunud ,,Inimene ja jumal", mis põhineb Tammsaare ,,Tõe a õiguse" II osal ja on tugevalt keskendunud tõeotsingutele ja filosoofilistele arutlustele. Kogu lavastus on üles ehitatud filmiliku kiirusega, vahelduvatele lühistseenidele, mida liitvaks tegelaseks oli Indrek. Lavastuse visuaalne (Helge Uuetoa) oli omas ajas vägagi funktsionaalne ja tinglik. Lisaks üllatavale vormile torkas lavastus silma ka ohtra tegelaskonna üksikute karakterite väga detailitäpse ja iseloomustatud esituslaadiga, mis andis märku süvitsiminevast lavastajatööst. Mats Traadi ,,Tantsu aurukatla ümber" loomine toimus autori ja lavastaja koostöös. Mitmetasandiline mäng inimeste identiteediga, milles lavastaja ja kunstnik taotlesid eheda
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20
annaabi.ee 
