Abielu peamine eesmärk oli hankida seaduslikke järglasi. Abielunaiste kõrvale tekkis nn ,,kaaslannade" ehk ,,sõbrataride" grupp, kellega võisid meestel olla abieluvälised suhted. Neid naisi nimetati hetäärideks. Muistsete kreeklaste rõivastuse moodustasid lühike õlgadelt kinnitatud kitoon ja pealisrõivaks mõeldud himation. Toit oli lihtne: peamiselt kala. Peamine jook oli veega tublisti lahjendatud vein. Aristokraadid korraldasid sõpruskondi liitvaid ühiseid koduseid pidusööke ehk sümpoosionid. Külalised ei istunud pinkidel, vaid heitsid piki seinaääri asetatud lavatsitele. Kreeka jumalad moodustasid ühe suure perekonna, mille eesotsas seisis peajumal Zeus , kes oli ühtlasi ka peajumal. Tal oli arvukalt lapsi. Kõik jumalad olid antropomorfsed, mis tähendas seda, et nad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Inimesed uskusid, et jumalatelt võib tulevikku teada saada, kui minna oraaklitesse.
seas ning sellest kujunes Rahvusliku liikumise programm. (Ibid) Esimese soovina soovis Hurt "meelt ja mõistust üleüldse kasu peale mõtelda ja seda kasvatada". Hurt kurtis, et eestlastele läheb pahatihti vaid see korda, mis igaühele isiklikult vajalik ja kasulik on. Oma tegevust mõõdetakse sellega, kas midagi ikka "reega koju vedada või siis karmanisse pista saab". Hurt taunis egoismi ja tõstis esile ühiskonda liitvaid väärtusi. (Ibid) Hurda teine soov. "Ükski eestlane, kes vahest talorahva seisusest lahkub ehk koolitamise läbi kõrgemale tõuseb, ei pea ega tohi sellepärast omast rahvast lahkum. Eestimees jäägu Eestimeheks igas ammetis, igas seisuses, maal või linnas," rääkis kõrgelt koolitatud eestlane. (Ibid) Jakob Jurda kolmas ja viimane soov esimese üldlaulupeo kõnes oli seotud koolidega. "Tuleb soovida, et Eestirahvale ka suuremaid koolisid elosse sünniks. Muretsegem koolide eest
- 1923 organiseeris Komitern relvastatus mässu - Püüti võtta võimu uuesti sõjaliselt Bulgaarias ja Poolas, 1924 Eestis (ei õnnestunud) - 1925 Locarno konverents (IM+PM+Itaalia+Belgia+Poola+Tsehhoslovakkia+SM) *Reini tagatispakt kindlustas SMle Versailles's paika pandud läänepiirid - 1928 Briandi-Kelloggi pakt (nõustuti lahendama konflikte rahumeelselt) Iseloomulikud jooned: - Korraldati liitvaid konverentse, püüti leida rahumeelseid lahendusi - Patsifismi ajastu (põhimõte, et tapmine pole õigustatud) II MAAILMASÕDA (1. sept 1939 8. mai 1945) ALGUS JA PÕHJUSED 1933. Astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ja tühistas ühepoolselt Versailles´i lepingu o Lepingutingimused -> SM rikkumine o SM relvastuspiirangud (100 000 meest armees) -> SM kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus
annaabi.ee 
