Kokku on 2010 aasta seisuga liitunud 206 660 inimest, mis on 34,08% kõigist liitujatest. Swedbank K3 pensionifondile järgneb SEB progressiivne pensionifond, mis on samuti kasvustrateegiaga fond. Fondiga on liitunud 136 712 inimest, kellest 64 843 on mehed ja 71 869 naised. Kolmandal kohal on Swedbank K2 pensionifond, mis on tasakaalustatud strateegiaga fond. Liitunuid on 61 083. LHV panga pensionifondidest on enim liitutud LHV Pensionifond L'iga, mis on samuti kasvustrateegiaga fond. Liitunuid on 36 905. Tabelist järeldub, et enim liitutakse progressiivsete fondidega, mis on mõeldud eelkõige keskmise riskitaluvusega inimestele. Kõige vähem liitutakse agressiivsete pensionifondidega, kus risk on suurim. II pensionisambaga liitujate vanus mängib pensionifondi valimisel väga olulist rolli. Nooremad eelistavad pigem agressiivse ja progressiivse strateegiaga pensionifonde,
jõud Euroopa poliitikas. See võib ollagi üheks põhjuseks, miks Taani soovib nüüd olla aktiivne ja mõjutada Euroopa välispoliitikat. Nad tahavad ka olla suured. Põhjusi, miks nad on just sõjaliselt väga aktiivsed ei pea kaugelt otsima. Oma jälje on jätnud kindlasti II Maailmasõja aegne Saksa okupatsioon, mis on pannud riiki rohkem mõtlema turvalisusele ja iseseisvuskaitsele. Kuna Taani ei ole suur riik ning seal ei ela palju rahvast, siis on mõistetav miks on liitutud nii EL kui ka NATO-ga ning ollakse aktiivsed osalejad veel teisteski organisatsioonides. Mainida võiks ka seda, et Rootsil ei ole olnud mõnda suurt poliitkut, kes on juhtinud rahvusvahelist organisatsiooni ning see läbi Rootsi väärtusi edendanud ning riigi aktiivsust tõstnud välispoliitikas. Taanlane, Anders Fogh Rasmussen, oli seevastu NATO peasekretär viis aastat. See kindlasti edendas ka Taani välispoliitikat ja tõstis veel rohkem esile riigi aktiivsust. Kokkuvõte
Streigid - üldtrend Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias (Londoni dokitööliste streik 1889, New Unionism), nende iseloom. 1840 oli Suurbritannias juba mitmeid ametiühinguid, aga massiliikumiseks sai see alles 1880/90, New Unionism. Sai alguse dokitööliste streigist, nad saavutasid võidu. See oli sõnum ka laiemale üldsusele, et streikides ja oma õiguste eest seistes saab tingimusi parandada. Pärast seda kasvas ametiühingute arv massiliselt. Miks varem ei liitutud? Kirjaoskus oli väga väike. Kui aga saadi lugeda lendlehti ja ideoloogilist kirjandust, levisid ideed rohkem. Streigid olid tol ajal mitte riigi vastu, vaid ettevõtete vastu. Need olid väga konkreetsed, olid kindlad nõudmised, kus nõuti olmetingimuste parandamist, palka juurde, töötundide vähendamist, mingeid vajalikke tingimusi. Sotsialistliku liikumise kaks etappi: 1) utopistid (Robert Owen - New Lanark ja "Uus harmoonia",
annaabi.ee 
