0) suunas (see tähendab suunas, mis viib süsteemile lisandunud energia ärakasutamisele) Näiteks: eksotrmiline reaktsioon N2 + 3H2 <=> 2NH3 kuumutamisel nihkub tasakaal vasakule (jahutamisel paremale) endotermiline reaktsioon CaCO3 (t) <=> CaO (t) + CO2 (g) kuumutamisel nihkub tasakaal paremale (jahutamisel vaskule) endotermiline reaktsioon N2 + O2 <=> 2NO kuumutamisel nihkub tasakaal paremale. Tegemist on ühega väga vähestet endotermilistest liitumisreaktsioonidest, enamasti on liitumine eksotermiline ja lagunemine endotermiline reaktsioon Jahutamisel on kõik teadagi vastupidi Lähteaine lisamine nihutab tasakaalu paremale, saaduste tekke suunas (odavamat lähteainet võetakse tavaliselt liias) Saaduse keemiline sidumine, või reaktorist kiire eemaldamine nihutab tasakaalu saaduse tekke suunas Segamine tasakaalu ei mõjuta, küll aga võib kiirendada tasakaalu saabumi Katalüsaator
SEEGA 1. Benseen põleb (oksüdeerub lõpuni) Teiste oksüdeerijate suhtes on püsiv 2 C6H6 + 15 O2 = 12 CO2 + 6 H2O 2. Nii nagu küllastumata ühendid annab ta liitumisreaktsioone ( - sideme tõestusreaktsioone broomiveega ja kaaliumpermanganaadi lahusega -ei anna) C6H6 + 3 H2 à C6H12 tsükloheksaan C6H6 + 3 Cl2 à C6H6Cl6 heksakloraan 3. Nii nagu küllastunud ühendid annab ta asendusreaktsioone (liitumisreaktsioonidest kergemini) C6H6 + HO-NO2 à C6H5 NO2 + H2O nitrobenseen C6H6 + Cl2 à C6H5Cl + HCl (klorobenseen) Tegemist on keemiliselt väheaktiivse ainega, mille omadused on küllastunud- ja küllastumata ühendite omaduste vahepealsed. Inertsus on põhjustatud aromaatse sideme erilistest omadustest ja molekuli äärmisest sümmeetrilisusest (pole reaktsioonitsentreid - kõik 6 süsinikku on täpselt ühesugused, samuti kõik 6 vesinikku) Benseeni toodetakse
SEEGA 1. Benseen põleb (oksüdeerub lõpuni) Teiste oksüdeerijate suhtes on püsiv 2 C6H6 + 15 O2 = 12 CO2 + 6 H2O 2. Nii nagu küllastumata ühendid annab ta liitumisreaktsioone ( - sideme tõestusreaktsioone broomiveega ja kaaliumpermanganaadi lahusega -ei anna) C6H6 + 3 H2 C6H12 tsükloheksaan C6H6 + 3 Cl2 C6H6Cl6 heksakloraan 3. Nii nagu küllastunud ühendid annab ta asendusreaktsioone (liitumisreaktsioonidest kergemini) C6H6 + HO-NO2 C6H5 NO2 + H2O nitrobenseen C6H6 + Cl2 C6H5Cl + HCl (klorobenseen) Tegemist on keemiliselt väheaktiivse ainega, mille omadused on küllastunud- ja küllastumata ühendite omaduste vahepealsed. Inertsus on põhjustatud aromaatse sideme erilistest omadustest ja molekuli äärmisest sümmeetrilisusest (pole reaktsioonitsentreid - kõik 6 süsinikku on täpselt ühesugused, samuti kõik 6 vesinikku) Benseeni toodetakse