KASTMESÕEL – Puljongite ja kastmete kurnamiseks. Koonusekujuline, sõela alumine, koonuse tipuosa on tihti umbne. KURN – Köögiviljade kurnamiseks ja loputamiseks, pastatoodete loputamiseks pärast keetmist.Kurnal võib olla kaks sanga, mis tagavad korraliku haarde kurnast. VAHUKULP – Vahu eemaldamiseks ja köögiviljade, friteeritavate toodete tõstmiseks. Vahukulbi ümar kuju järgib keedunõu ümarat vormi. Kaha ja varre liitumiskoha nurk peaks olema ~130 kraadi. SIDRUNIPRESS – Tsitrusviljadest mahla pigistamiseks. Piisavalt suur ja ümar. Mahlakogumisnõu piisavalt suur ning seemneid eraldav. PALLVISPEL – Väikese koguse tooraine vahustamiseks ja segamiseks. Erinava kuju, ehituse ja elastsusega. Pirnikujuline vispel on vähemalt 10 terastraadiga. SPIRAALVISPEL – Ennekõike kergete/õhuliste toorainete, nt muna/munavalge, vahukoore vahustamiseks. Varre kinnitusnurk ~130 kraadi.
14. Kastmesõel - Puljongite ja kastmete kurnamiseks. Koonusekujuline, sõela alumine, koonuse tipu osa on tihti umbne. 15. Kurn - Köögiviljade kurnamiseks ja loputamiseks, pastatoodete loputamiseks pärast keetmist, kurnal võib olla kaks sanga, mis tagavad korraliku haarde kurnast. 16. Vahukulp - Vahu eemaldamiseks ja köögiviljade, friteeritavate toodete tõstmiseks. Vahukulbi ümar kuju järgib keedunõu ümarat vormi. Kaha ja varre liitumiskoha nurk peaks olema ~130 kraadi. 13 17. Sidrunipress - Tsitrusviljadest mahla pigistamiseks. Piisavalt suur ja ümar. Mahlakogumisnõu piisavalt suur ning seemneid eraldav. 18. Pallvispel - Väikese koguse tooraine vahustamiseks ja segamiseks. Erineva kuju ja ehituse ning elastsusega. Pirnikujuline, vispel on vähemalt 10 terastraadiga. Suurematel visplitel terastraadid ristumiskohas lõdvalt terasrõngaga kinnitatud. 19
si.edu/evidence/human-fossils/species/homo-rudolfensis Iwo eleru 1965. a Nigeeriast (Lääne-Aafrikas) leitud kolju, mis sarnaneb varastele hominiididele, kuid dateeriti vaid 13 000 a vanuseks. See on tunnisus, et varaste hominiidide järeltulijad elasid Aafrikas samaaegselt tänapäeva inimeste eellastega. Sahelanthropus chadensis (Tšaadi Saheli-inimlane) Üks vanimaid teadaolevaid hominiidide liike. Elas tänapäeva Põhja-Tšaadi aladel, u 7-6 miljonit aastat eKr. Koljukuju (lülisamba liitumiskoha) põhjal oletatakse, et kõndis püstiselt, samuti eristavad seda liiki ahvidest väikesed silmahambad. Arvatakse, et püstiliikumise võime aitas muutlikes tingimustes (rohumaad ja metsad) ellu jääda. Sahelanthropus avastati 2001. aastal (Michel Brunnet' ekspeditsioon), see oli esimene varaste hominiidide leid väljastpool Ida-Aafrika riftivööndit. Seni on teada vaid koljupiirkonna luid ja hambaid. Ajumaht (320 - 380 cm³ ) on võrreldav šimpansidega, ka
annaabi.ee 
