Lihttalasid on lihtsam valmistada ja kerge paigaldada, kuid puidu kulu on suhteliselt suur.Muutuva kõrgusega talade ristlõike laius on soovitav võtta minimaalne lähtudes paneelide toetuspikkusest. Tala kõrgus toel määratakse lähtudes põikjõust toel. Lihttalade tüübid (ülalt alla): ühtlase ristlõikega, muutuva ristlõikega, muutuva ristlõikega kaldne, bumerangtala. Materjali kokkuhoiu tôttu kasutatakse suurte avade puhul ka muutuva ristlôikega talasid. Liittalad Kui lihttalana kasutatava prussi või palgi vajalik ristlõige läheb liiga suureks, saab palke või prusse kasutada mitmekaupa kokku ühendatuna. Palkide või prusside ühendamisel liittalaks kasutatakse sidemetena mitmesuguseid puidust tüübleid ja plaatnaagleid. Sidemete deformatsioonidest tingituna on liittalad monoliitsetest nõrgemad ja vähem jäigad Tala maksimaalne pikkus on piiratud standardse puitmaterjali pikkusega. Talad valmistatakse
TALAD Lihttalad silded kuni 30 m Kôige lihtsam konstruktsioonisüsteem koosneb postidest ja nendele liigendina toetuvatest taladest. Lihttala sillet piirab suhteliselt suur läbipaine. Lihttalasid on lihtsam valmistada ja kerge paigaldada, kuid puidu kulu on suhteliselt suur. Muutuva kõrgusega talade ristlõike laius on soovitav võtta minimaalne lähtudes paneelide toetuspikkusest. Tala kõrgus toel määratakse lähtudes põikjõust toel. Liittalad Kui lihttalana kasutatava prussi või palgi vajalik ristlõige läheb liiga suureks, saab palke või prusse kasutada mitmekaupa kokku ühendatuna. Palkide või prusside ühendamisel liittalaks kasutatakse sidemetena mitmesuguseid puidust tüübleid ja plaatnaagleid. Sidemete deformatsioonidest tingituna on liittalad monoliitsetest nõrgemad ja vähem jäigad Tala maksimaalne pikkus on piiratud standardse puitmaterjali pikkusega.
Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 7.3 Liimpuittalad.................................................................................................................................... 62 7.3.1 Ühepoolse kaldega talad .............................................................................................................. 62 7.3.2 Kahekaldega, harjakõverusega ja kahekaldega altkõverusega talad ........................................... 64 7.4 Liittalad............................................................................................................................................ 67 7.4.1 Liimitud õhukeseseinalised talad ................................................................................................. 67 7.4.2 Liimitud õhukesevöölised talad (paneeltalad) ............................................................................. 69 7.5 Mehaaniliste liidetega talad ja postid .....................................
Mürapidavus on oluline, kui välismüra foon on kõrge Vahelagede kandekonstruktsiooniks võivad olla - monteeritavad raudbetoonpaneelid (õõnespaneelid, ribipaneelid) ja plaadid - monteeritavad silikaltsiidist ja gaaskukeroonist silepaneelid (kasutati varem) - monoliitraudbetoonist ehk kohtbetoonist sileda aluspinnaga või taladega ribiplaat - puittalad - liimpuidust või kihtpuidust talad - vineer- või laudseintega liittalad (kasutatakse harva) - tellistest või paekivist võlvid (kasutati varem mõisahoonete keldrite või ka esimese korruse vahelae kandekonstruktsioonina) Raudbetoonpaneelidest vahelaed Tänapäeva õõnespaneelide terassarruse eelpinge on täpselt välja reguleeritud ja tänu sellele on paneelide läbipaine ühesugune; naaberpaneelid moodustavad sileda pinna. Perimeetril ümbritsetakse paneelid monoliitbetoonist sarrustatud vööga ja paneelivuugid täidetakse