Tsirkulatsiooni elemendid. (teha joonis). 2. Millist peilingut nimetatakse loksodroomiliseks. 3. Koha määramine kahe rõhtnurga järgi. (joonis). 4. Koha määramine kauguse ja sügavuse järgi. (joonis). 5. Koha määramine ristpeilingu järgi. (joonis). 6. Täisnurga võte. 7. Esimese peilingu kasutamine. (joonis). 8. Koha määramine peilingu ja kauguse järgi.(joonis). Kontrolltöö Nr 6 B. 1. Tsirkulatsiooni määramine liitsihi ja horisontaalnurga järgi. (joonis). 2. Mida nimetatakse isopeilinguks. 3. Koha määramine kolme peilingu järgi. (joonis). 4. Kauguse määramine merel. (joonis). 5. Ristpeiling triiviga.(joonis). 6. Kahekordse nurga võte. 7. Koha määramine kahe peilingu ja kauguse järgi. (joonis). 8. Ohtlik rõhtne ohunurk? Kontrolltöö Nr 6 C. 1. Tsirkulatsiooni määramine traaversikauguste järgi. (joonis). 2. Iseloomusta asu ja samajoont. 3
päästmiseks, väidetavalt ka nende eksitamiseks. Nõukogude ajal oli sadam kolhoosi Hiiu Kalur ranna- ja lestapüügi sadamaks. Oma praegusel kujul on sadamakaid ehitatud 80-tel aastatel. Viimaste aastate jooksul tehtud olulisemateks investeeringuteks on olnud 2005. aasta tormikahjustuste likvideerimine, sadamahoone osaline ja väravahoone kapitaalne remont ning välisveevarustuse ja –kanalisatsiooni rajamine. Laevatee Kõrgessaare sadamasse on olnud tähistatud Kõrgessaare liitsihi alumise ja ülemise tulepaagiga, mis praegu on ajutiselt kustutatud. See muudab sissesõidu keerulisemaks ja eeldab kohalike olude tundmist. Faarvaater on läbitav kuni 1,8 m süvisega alustel, kuid setteid täis sadamakanal (sügavus kohati alla 0,5 m) piirab sadama sisebasseinidesse pääsu. Kõrgessaare sadama 10st kaist (kogupikkus 346 m) on kaid 1-7 nn väliskaid, paiknedes ca 300 m pikkuse, piki kaldakindlustust kulgeva tee lõpus. Sügavused
sajandi algul rajatud Peeter Suure merekindluse kaitseehitised. Tuletorni juures on päästejaama paadikuur, puitelamu, saun ja muud kõrvalhooned. Turistid pääsevad majaka tippu. Tuletorn töötab pimedal ajal läbi aasta. Tuletorni tuled ja sihid koos teiste märkidega aitavad juhatada liiklejaid turvaliselt Hari kurgu kaudu Väinamerre ja sealt välja. (Vikipeedia 2012) Joonis 4. Saxby tuletorn (Kadri Sukko 2013) Norrby ,,kaksiktornid" Norrby alumine tuletorn moodustab liitsihi Norrby ülemise tuletorniga. Alumise tuletorni kõrgus jalamist on 22 meetrit. Ülemise tuletorni kõrgus jalamist on 35 meetrit. Mõlemad tornid valmisid 1935. aastal. Vormsi küla Vormsile olid omased hargneva külatänavate võrguga sumbkülad, kus talud asetsesid korrapäratuna kobaras. Küla ümbritsesid põllud, heina- ja karjamaad. Algul olid sellised õuede kobarad kaunis hõredad, kuid aja jooksul tekkis talude poolitamisel uusi õuesid juurde ja külad
hoidmist tagant tuleva laevaga. Eelpoolmainitud 4 laevapikkust moodustab 2,5-3 kaabeltaud (arvestades liikumist karavanis enamasti keskmise käiguga, võib seda vahemaad umbes 25% lühendada). 4-5-pallises jääs on vahe laevade vahel 1,5-2,5 kab. küllaldane ja ohutu, kuid teatud juhtudel raskes jääs tuleb vahet lühendada 40-50 meetrini. Püsiva vahemaa tagamiseks võib soovitada paari võtet. Näiteks valib laevajuht mingi tasapinnalise liitsihi oma laeva osade ja JM ahtrireeling (ahtritule vm.) vahel (Joon. 11.17). Laevadevahelise kauguse vähenedes jääb JM-l valitud märk liitsihist allapoole, laevade kaugenedes aga hakkab liitsiht näitama märgist allapoole. Samuti võib kauguse muutumist märgata sekstandi abil, kasutades kahurväebinoklit vm. kaugusmõõdikut. . Laevade jäätumine ja võitlus sellega. Üheks ebameeldivaimaks nähtuseks meresõidul madalate temperatuuridega regioonides on laevade jäätumine (Joon. 11.13)
annaabi.ee 
